Kreenis * Jørn Lier Horst - Thomas Enger

 

Lugesin 20.- 27. jaanuaril 2024

Politseiuurija Blix on ise uurimise all ning tema tütar Iselin on raskes seisus haiglas. Viimase päeva-pooleteise jooksul on juhtunud palju ning raske on aru saada, miks täpselt. Lugeja saab korraga jälgida kahte sündmuste liini - üht hetkel toimuvat ning teist, mis on toimunud ligi poolteist päeva varem, mil oma korterist leiti mõrvatuna Blixi töökaaslane Sofia Kovic ning temaga samas korteris elanud Iselin pidi mõrvari eest põgenema.

Miks on Sofia Kovic välja otsinud vanad juhtumid, mis on juba lahendatud ning uurinud psühholoogiaraamatuid ning temaatikasse sobivaid artikleid. Mille jälile võis ta saada, et ta tapeti? Millele ja kellele võis viidata Nietzsche väide, et "koletiste jahtija peab ette vaatama, et ise koletiseks ei muutu. Hoiatus selle eest, mis inimliku kannatusega kokkupuutumine teha võib. Kui liiga kaua kuristikku vahtida, hakkab kuristik vastu vaatama."

Siin pole tegu raamatuga, mis võiks mahtuda kategooriasse "cozy crime". Blix ning temaga lähedaselt seotud ajakirjanik Emma Ramm leiavad segasest loost üha uusi jälgi, mida uurida. Kuid seekord on sündmustejadal uurija jaoks väga tõsised ning isiklikult puudutavad tagajärjed, millest ta ei pruugi kunagi toibuda. 

"Ta nägi Iselini.
Vaid mõne minuti vanust.
Tundis tema näos ära iseenda.
Tugev, vali hääl.
Esimene naeratus, hambutu suu.
Tüdruk seisis ja hoidis elutoas kõlarist kinni, kõigutades end muusika saatel.
Esimene samm.
Sammud.
Eined.
Toiduga pudistamine.
Tatilapid.
Lutt, mida ta armastas üle kõige maailmas.
Riided, mis olid liiga suured. Liiga väikesed.
Esimene koolipäev. Merete pisarad kooliõuel.
Väike laps, kes kasvas suureks.
Arenes.
Ja sai pikapeale täiskasvanuks.
Kellest sai Iselin.
Kes oli...
Blix pilgutas veel paar korda.
Ta ei langenud enam.
Pimedus laskus ta peale."

Düüni lapsed * 3 * Frank Herbert

 

Lugesin 15.-20. jaanuar 2024

Pärast Chani surma ning Paul Atreidese lahkumist kõrbesse kasvavad nende kaksikud Leto ja Ghanima oma võõrasema, printsess Irulani, fremen Stilgari ning Pauli õe Alia järelvalve all. Kuid kuigi nad on lapsed, on nendes varjul esivanemate mälestused. Kuigi vürts võiks aidata neil avada oma oskust nägemusi näha, oleks see neile samas ka ohtlik. 

Kaksikute ümber hakkavad põimuma uued vandenõud, millesse on võib-olla segatud ka keegi nende lähedastest. Nad mõistavad ka, et muutused Arrakise looduses võivad tähendada ohtu kogu süsteemile, mis juba iseenesest on Atreideste võimu algusest alates planeedil tohutult muutunud. Kuid kaksikud on eelnevatest põlvkondadest erinevad, nii et ehk suudavad nad asjade senise käigu peatada. 

Kõrbest on tulnud ka põnev mees, keda kutsutakse Jutlustajaks ning kes oma kõnedes julgeb väga otsekoheselt viidata ühiskonnas kasvavatele probleemidele.

Selle raamatu arengud on minu arvates põnevamadki kui sarja teises osas, aga eks autorile ikka meeldib ka sõnadega mängida, tundub mulle. Igal juhul on Arrakise maailm endiselt selline, et võib oodata üllatusi ja huvitavaid pöördeid, mida lugeja kuidagi ette ei suuda näha, õnneks!

Märksõnu: Salusa Teine, Jutlustaja, Corrinode koda, Farad'n, Tyekanik, Javid, Jacurutu, Fondak

Vaht Cappuccinol * Maeve Haran

Lugesin 5. veebruaril 2024

"Ideaalses maailmas saame me kõik valentinipäeval abikaasalt või armsamalt ühe punase roosi, kimbu lilli sõpradelt igaks sünnipäevaks ja lastelt emadepäevaks peotäie nartsisse. Reaalsus paraku erineb ideaalist nagu öö ja päev ning ainus inimene, kes sulle ärateenitud lilled õigel ajal toob, oled sa ise."

Autor juhib tähelepanu paljudele väikestele asjadele, mis meie elu rõõmsamaks teevad. Võib-olla lähevad need detailid tihtipeale keset kõike toimetust ja saginat kaotsi. Aga ma mäletan, et keerulisel ajal tõid just väikesed rõõmud kasvõi natukesekski kurbusest välja. Tänulikkus ning oskus head tähele panna on alati koorma kandmist kergendanud.

Üks tõsiselt hea soovitus autorilt:
"Kümme minutit edumaad
Seda praktikas teostada on üllatavalt keeruline, sest mingil seletamatul põhjusel veeretab saatus sulle tingimata takistusi ette: just siis, kui sa hakkasid uksest välja astuma, et õigeks ajaks tähtsale kohtumisele jõuda, heliseb telefon, võtmekimp libiseb prügikasti ja ülepea oled sa unustanud üles kirjutada aadressi, kuhu sa minema pead!
Kümneminutilise edumaa andmisega aga teed sa endale ühe suurepärase kingituse - sa päästad end stressist. Hingetuks tormamise, südamekloppimise, vastiku pabistamise (jõuan-ei jõua) ja enesesüüdistamise asemel saad sa kodust kümme minutit varem lahkudes ja väikese ajavaruga kohale jõudes ennast hoopis kohvikus ühe väikese cappucino (ja selle vahu) nautimisele pühendada."

 Ja veel üks, mis peaks mulle sobima just nagu rusikas silmaauku:
Edasilükatud asjade ärategemine
See küll kõlab esmapilgul nagu piin ja mitte rõõm, aga töötab hästi.
Juba F. Scott Fitzgerald ütles, et õnn on rahuldustunne pärast suurt pingutust. See selgitab, miks sa end pärast hirmutavana tundunud ülesande ettevõtmist ja ärategemist nii rahulolevana tunned.
Rahulolu tuleneb eelkõige sellest, et
a) sa selle ülesande üldse ette võtsid
b) see polnudki nii raske, kui sa arvasid ning
c) sa jõudsid tulemuseni. Isegi kui see polnud teab mis suur töö - valida number, leppida kokku kohtumine, riskides ebaeduga -, ainuüksi see tunne, et asi sai tehtud, võib su pea kergendusest ringi käima ning kõrvad elevusest surisema panna.
Sama hästi töötab härjal sarvist haaramine ka lihtsalt igava või tüütu asja ärategemisel. Ikka tunned end pärast hästi, mis sest, et eufooria pole päris võrreldav sellega, mis saadud näiteks hirmu tõttu edasi lükatud ettevõtmise teokstegemisest.
Isegi kõige väiksemate ärategemistega kaasneb ebaproportsionaalselt suur nauding. Üsna mõistlik on ennast tagant sundida hommikuti. Nii võid kogu ülejäänud päeva endale pai teha ja uhkusest särada, et sa nii vapper ja tubli oled olnud."

Autori mõtisklused asjade üle, mis panevad meid end hästi tundma, on mõnusad. Siin on nii asju, mis seovad meid kaugema minevikuga, tavade, kommete või harjumustega, mis on põlvest põlve edasi kandunud. Või igapäevaelu pisikeste võimalustega, mõne väikese heateoga või väikese vedamise või kahjutu kelmustükiga. Isiklik kontakt ümbruskonna poepidajatega, ilusad ja suve meenutavad plätud, alati vähemalt taksosõiduks vajaliku rahasumma kaasaskandmine. Kui raamat on kodus olemas, sobib teda suvaliselt kusagilt lahti lüüa ning sealtsamast oma päeva paar rõõmustavat mõtet kaasa võtta.

Palaviku kood * 5 * James Dashner

 

1.-8. märts 2023

Ilmselt jääb Labürindijooksja sarja raamatuid lugedes ikkagi alles küsimärke, millele isegi pärast terve sarja läbilugemist selgeid vastuseid ei leiagi. Ju on temaatika ja lugu sellised, et neid vastuseid ehk ei peagi saama ning kõige selgem pilt leidub autori enda peas. Viies raamat on omamoodi selgitus Thomase ning teiste labürindikatsetes osalenute elust pärast Moolokisse sattumist ning enne katsete algust. 

Ma ei julgegi öelda, kas ja kuipalju see osa tegelikult sarja teiste raamatute kohta selgust toob, või tekitab ehk hoopiski natuke segadust juurde. Aga vähemasti neile, kellele sari on meeldinud, on jäänud võimalus sarja osalistega veel kohtuda, natukene teisest vaatenurgast. Tegelikkuses oleks siis ajaliselt tegu sarja teise raamatuga, pärast eellugu pealkirjaga "Käsk tappa", mis mõnes mõttes tundub seisvat ülejäänud sarjast vist kõige rohkem eraldi, andes samas aimu sellest, kuidas maailm üldse nii hullu olukorda jõudis. Keeruline temaatika ning paraku ei tundu tänapäeval sellisesse olukorda (päikeseplahvatused ning sellele järgnev inimkonna enda vallapäästetud ohtlik viirus) jõudmine enam sugugi ilmvõimatuna, eriti pärast koroona võidukäiku maailmas. 

Kõige põnevamaks jäi minu jaoks sarjas ikkagi just triloogia esimene osa ehk "Labürindijooksja". Huvilistel soovitakski kindlasti alustada sellest, mitte "seletavatest" osadest ("Käsk tappa" ja "Palaviku kood"), sest nii oli see kindla peale kõige mõjusam!

Pojengid taeva äärel * Pille Simon

 

Lugesin 12. jaanuaril 2024

Anneli ärkab iga päev olukorras, kus ta pole kindel, mida ta teab või ei tea ning millised mälestused on tõelised. Kaks aastat varem on ta läbi teinud autoõnnetuse kus hukkusid nii tema lähim pere kui ka tema vanemad. Konstaabel Madis Uhtras on tema ammune peretuttav ning kuigi Anneli on ühel hetkel avaldanud soovi temaga mitte enam kohtuda, et minevikusündmustest paremini üle saada, tuleb Madis teda siiski vaatama. Selgub, et kuigi raviarst on Anneli tunnistanud igapäevaelu jaoks terveks, on midagi ikkagi väga valesti. Kes siis on see mees, keda Anneli on pidanud oma abikaasaks? Miks Anneli ikka ei suuda asju mäletada ning kannatab peavalude all, ehkki arsti diagnoosi kohaselt on ta tervenenud? Mis üldse on tõde ja mis vale?

Raamat on kirjutatud väga kavalalt, nii et tegelikult on ka lugejal üsna raske aru saada, mis on tõsi ning mis ettekujutus või fantaasia. Igav igal juhul ei hakka.

Üks hea mõtisklus üksinduse teemal ka:
"Üksindus on meil tänapäeval üks suurimaid vaimse tervise probleeme. Meil on väga palju üksikuid inimesi. Võtame näiteks eakad, kellega nende lähedased kas ei jõua või isegi ei taha suhelda. Vanainimene on ju aeglane ja meil kõigil on nii hirmus kiire. Aga üksindus on ka noorte probleem. Nutiajastul suheldakse näiliselt kogu aeg kõigiga üle maailma, aga reaalselt oled sa ikkagi üksinda. Ja seda on aina rohkem näha noorte hulgas. Teate, ka koos elavad inimesed tunnevad teinekord ennast väga üksikuna. Meile, inimestele, on oluline lähedus, teise inimese puudutus. Me pole loodud üksi elama, meil on vaja karja enda ümber. Täpselt nagu karjas elavad loomad, vajavad inimesed endi seas juhti, teineteise hoolitsust, isegi alluvust, et tunda ennast vajaliku ja hoituna.."

Draakoni silmad * Stephen King

 

Lugesin 25.-27. jaanuaril 2024

Proovisin selle raamatuga mitmel korral alustada, ent ei saanud kohe hoogu sisse ning nii jäi ta mõneks ajaks ootele. Kuid kui jätkub aega ning tarmukust edasi lugeda, muutub raamat üsna ruttu paeluvaks looks, mis enam väga lastekas ei tundugi. "Draakoni silmad" on nimelt pühendatud autori tütrele Naomile ning hea sõbra, samuti õuduskirjaniku, Peter Straubi pojale Benjaminile. Iseenesest võingi aru saada fännide suhtumisest, kellele teos võõras oli, ehkki kriitikutelt sai see hea vastuvõtu. Samas näitab see ikkagi väga suuresti kitsarinnalist suhtumist. Iseenesest on tore mõelda, et autor suutis isegi selle suhtumise enda kasuks pöörata, kirjutades sellest inspireerituna oma kuulsa teose "Misery".

Delaini kuningriigi valitseja Roland on suhteliselt vanas eas abiellunud südamliku ja toreda Sashaga, kes sünnitab talle kaks poega - kõigi armastatud Peter'i ning vähem silmapaistva Thomas'e. Kahjuks sureb kuninganna ise sünnituse tagajärjel, vähemalt nii usutakse. Tegelikult tõmbab paljusid niite õel võlur Flagg, kelle kurjadest kavatsustest kellelgi peale tema enda kuigivõrd aimu pole. Kuningriigis tundub kõik tasapisi ja kenasti kulgevat, ent äkitselt pöördub kõik pea peale ning armastatud prints Peter leiab end mõrvas süüdistatuna eluks ajaks kõrgesse Nõelatorniks nimetatud vangitorni suletuna.

Raamatu väga väärtuslikuks osaks on jällegi Raul Sulbi koostatud ülevaade, milles lugeja saab tutvuda selle loo ja teiste romaanide ühenduskohtadega - nimelt esineb võlur Flagg teistes Kingi raamautes mitmete nimede all (Mees Mustas, Marten Broadcloak, Raymond Fiegler jne jne). Aga ka üldse Stephen Kingi seda tüüpi loominguga, mida jagub kõvasti.

Näiteks: saaga "Tume torn" (The Dark Tower, 1982-2004), "Kolm saatusekaarti" (The Drawing of the Three, 1987), "Vastupanu" (The Stand, 1978), diloogia kahasse Peter Straub'iga "Talisman" ja "Must maja" (The Talisman; 1984, Black House; 2001), "Laskuri" eellugu "Eluuria väikesed õed" (The Little Sisters of Eluria; 1998), jutukogu "Kõik on mõeldav: 14 sünget lugu" (Everything's Eventual: 14 Dark Tales; 2002), jutukogu "Südamed Atlantises" (Hearts in Atlantis, 1999), vampiiriromaan "Salem's Loti linnake" ('Salem's Lot; 1975), "Jerusalem's Lot" (1978), romaan "See" (It, 1986), romaan "Cujo" (1981), lühiromaan "Udu" (The Mist, 1980), romaan "Rose Madder" (1995), romaan "Mobla" (Cell, 2006), romaan "Unetus" (Insomnia, 1994), romaan "Lemmikloomade kalmisdu" (Pet Cemetary, 1983), "Geraldi mäng" ("Gerald's Game, 1992), "Kotitäis konte" (Bag of Bones, 1998), romaanid "Regulaatorid" (The Regulators, 1996) ja "Desperation" (1996), romaan "Hiilgus" (The Shining, 1977), selle järg "Doktor Uni" (Doctor Sleep, 2013), romaan "Lisey lugu" (Lisey's Story, 2006), "Misery" (1987).

Märksõnu: kuningas Roland, kuninganna Sasha, võlur Flagg, draakoniliiv, kammerteenrid Brandon ja Dennis, kohtunik Anders Peyna, ülemvangivalvur Beson, Eleanor ja Leven Valera, nukumaja, parim sõber Ben Staad, Naomi, koer Frisky