Talvetuli * Anders de la Motte

 

Lugesin 2.- 3. jaanuaril 2024

Laura saab oma tädilt päranduseks Vintersjös järve ääres paikneva laguneva maja ja vana puhkeküla. Ühes sellega tulevad selgelt tagasi ka mälestused mitmekümne aasta tagant kui ta koolivaheaegadel ning suviti tädil külas käis ning heas sõpradeseltskonnas aega veetis. Kahjuks lõppes Laura muretu noorusaeg traagilise tulekahjuga, jättes sügavaid jälgi nii tema kui ka teiste noorte ning ka täiskasvanute ellu. Kuid kõik õnnetusega seotud asjaolud polegi üldsusele teada ning Laurale hakkab tunduma, et ka Hedda surm polnud tädi kehvast tervisest hoolimata loomulik asjade käik. 

Saatuslik tulekahju, mille tagajärjel Laura sõbranna Iben suri ning tüdruk ise sai tõsiseid põletushaavu ning tema keha nakatus laastava viirusega, viis lahku ka sõprade seltskonna, sest üks neist - Tomas - tõestati olevat süütamistega seotud. Ka Hedda juurde 11-aastasena kolinud kasupoeg Jack sattus kahtlustuste alla. Tädi matustele tulles kohtub Laura uuesti sõpraderingi kuulunud Peteriga, kellest on saanud politseinik ning kes seega Hedda surnukeha leidmisest täpsemalt rääkida oskab.

Lugeja saab luua seoseid tänapäeva ning Laura noorusaja vahel, liikudes kordamööda praegu toimuvate ning 1987. aasta talve sündmuste vahel. Sellesse aega jääb ka Laura esimene suur armumine ning pettumine. "Esimene suur armumine võib kohutav olla. Nii palju tundeid, mida varem kunagi pole tundnud. Armastus, igatsus, pahameel, mõnikord koguni viha./.../ Kerge on ennast ära kaotada. Teha ja öelda asju, mida hiljem kahetsed..."

Kuigi Laura plaan on olnud lihtsalt osaleda tädi matustel ning seejärel korraldada Gärdsnäseti ehk puhkeküla müük, lükkub tema minek aina edasi uute üksikasjade selgumisel. Lõpuks on ta sunnitud lapsepõlvesõbrast politseinikule Peterile seletama kõike, mida ta on oma tagasijõudmisest alates teada saanud. Ning seda on päris palju, taustal kummitamas tädi Hedda seletus väljendile cygne noir (pr. k. must luik) - ka võimatu võib osutuda võimatuks. Kuigi Laura on ehitanud oma elukutse oskusele inimesi lugeda ning nende kohta ka varjatud asju teada saada, on ikkagi ka temal omad nõrkused ning pime nurk, mistõttu ta alles viimasel hetkel hakkab nägema, et isegi tuttavad inimesed pole tingimata need, kelleks ta neid seni on pidanud.