Seekord raamat, mida ma ilmselt oma 12-aastasele tütrele veel ei soovitaks. Ehkki alguse poolest oleks see küll just selline lugu, millega samastuda - neti- ja nutisõltuvuses noor saadetakse suveks elama maale, vanaema juurde... Linnas on ta silma jäänud looduskaitseteemalistes aktsioonides osalemistega ning vanemad loodavad teda sarnastest ettevõtmistest maale komandeerimise abil eemal hoida. Muidugi mõista on tüdrukul tunne, et see suvi kujuneb väga pikaks ja igavaks - isegi postitusi (#minumõttetudkuudmaal) ei saa teha, sest vanemad on telefoni interneti kinni keeranud - ent üsna ruttu õpib ta tundma teisi lähedal elavaid noori ning tema elu muutub iga päevaga järjest põnevamaks. Ka keerukamaks.
Brenda esimeseks tutvuseks on naabermajas elav Richard, kes näib tüdrukusse suhtuvat paraja vastumeelsusega, suutes samas suhelda väga sujuvalt mitme kohaliku neiuga. Tasapisi ilmneb, et poisi imeliku suhtumise tagamaad on siiski hoopis muudest asjaoludest põhjustatud. Brenda õpib olema abiks maatöödel, heinategemisel ning majavärvimisel ning näeb lõpuks oma silmaga loodust, mis tema jaoks seni siiski veidi hirmutav ja salapärane on olnud. Lõpuks pole paljud asjad ja inimesed sellised, nagu nad algselt on paistnud... Kes "Mälestusteta suvi" esimese osa on läbi lugenud, jääb igal juhul kannatamatult raamatu teist osa ootama!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar