Jälle üks selline raamat, mille lugemisega püüan oma tütre sabas püsida. Viimasel ajal olen sageli pusinud inglise keeles Deborah Crombie sarjaga, kus inspektorid Duncan Kincaid ja Gemma Jones lahendavad tõsiseid mõrvajuhtumeid ning püüavad sellega kokku sobitada omavahelist suhet ning igapäevaelu. Lisaks sellele jäin pärast esimesi eestikeelseid tõlkeid sõltuvusse Jørn Lier Horsti inspektor Wistingu seeriast, mida olen mõned raamatud nüüd ka inglise keeles lugenud (norra keeleni ilmselt selles elus küll ei jõua ;)... Seega oli Carolin Kuuskmäe eestikeelne raamat hea kiire lugemine, hoolimata oma 320 leheküljest!
Mulle on kõik need noorte raamatud, mida olen oma laste "sabas" lugenud, päris hästi meeldinud. Samas nüüd, juba mitmenda raamatu järel, on ikkagi tekkinud tunne, et midagi on nagu veidike puudu. Ehk on see sellepärast, et juba ette leitakse, et lapsed pole sama keskendumisvõimelised kui täiskasvanud ja nii kirjutatakse sündmustest ja tegelastest mingil määral lihtsustatult. Karakterid jäävad pigem aimatavateks, pinnapealseteks. Kuid teisest küljest - nii on ka võimalik neid tõlgendada sellistena nagu ise tahaks, mõelda tegelaskujudele iseloomujooni, mis neid meie endiga sarnaseks teeks, võib-olla?
Põnev ning lennukas oli see raamat sellegipoolest, raske oli teda käest panna. Vaadates tagakaane tutvustusest, et algselt ilmus see lugu järjejutu vormis, mõtlen, et ehk olekski seda jupikaupa olnud veel parem lugeda. Fantaasiarikas on see kindlasti ning ma loodan, et äkki kannustab see mõnda noort põhjalikumalt endaga ja oma haridusega tegelema. Samas, arvestades seda, et peategelane on paras superkangelane ning kirjelduste järgi oli ta juba väikelapsena üliandekas, ei pruugigi ta tingimata eeskujuks sobida... Minu tütrele raamat väga meeldis ning kindlasti soovitaksin seda ka ise noortele - usun, et on põnev ja lubab fantaasial lennata!
Oijah... aga ega ma loost endast ju suurt midagi ei rääkinudki. Raske on otsustada, mida kirjutada, sest tahaks, et lugejal ikka väga põnev oleks ;). Raamat keerleb 18-aastase Sara ümber, kes on keskkooli lõpuklassis, ent keda keegi eriti ei tunne. Lugeja saab Sara kohta tasapisi rohkem teada - selgub, et tema ema on äsja surnud ning ta elab päris üksinda. Sellest hoolimata tuleb ta kõigega väga hästi toime ning nagu selgub, on ta üsna eriline tüdruk, kes oma teadmiste ja oskustega teeb pea kõigile silmad ette.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar