 |
| Lugesin 13.-24. november 2022 |
Fjällbacka-lugude järjekord on mul lugemisel olnud väga segane, aga mis seal ikka... Selles raamatus on Erica ja Patrick jõudnud just abielluda ning nende pisitütar Maja on just saanud aasta vanuseks. Väga-väga tuttav tunne tuleb, lugedes Erica mõtteid tema elu kohta, sest endal oli just sarnane olukord kui asusin lõputööd kirjutama pisikese beebi kõrvalt ja õnnestus mõne tunni kaupa selleks aega saada...
"Ta läks töötuppa ja sulges segaste tunnetega ukse. Ta oli aasta otsa Majaga kodus olnud. Suur osa temast oli selle päeva saabumist igatsenud. Et saaks teatepulga Patrikule üle anda. Pühenduda jälle täiskasvanutegevusele. Ta oli nii kohutavalt tüdinud mänguasjadest, liivakastidest ja lastesaadetest. Tuli siiski nentida, et täiusliku liivakoogi tegemine polnud intellekti stimuleerimiseks päriselt piisav ja ükskõik kui väga ta ka oma tütart ei armastanud, oleks ta varsti hakanud meeleheite pärast juukseid välja kiskuma, kui teda oleks veelkord sunnitud Maja lemmiklaulu laulma. Nüüd oli Patriku kord seda rolli täita./.../
Erica ohkas. Majas oli nüüd vaikne. Liiga vaikne. Kõrvad olid aasta otsa olnud valmis kuulama vähimatki viginat või järgmist kisa. Nüüd oli kõik täiesti vaikne ja tühi. Kursor vilkus Wordi dokumendi esimesel real. Mitte ainsatki tühist märgikest polnud sinna poole tunni jooksul tekkinud. Ajus valitses lihtsalt tuulevaikus. Ta oli sirvinud oma märkmeid ja artikleid, mis ta oli suve jooksul kopeerinud. Pärast mitut kirja teel tehtud katset oli ta lõpuks saanud panna kinni aja juhtumi peaosalise, naismõrvari juurde, kuid alles kolme nädala pärast. Nii et esialgu pidi ta rahulduma arhiivimaterjalidega ja lähtuma nendest. Probleem oli aga selles, et midagi ei tulnud välja. Sõnad ei tahtnud õigele kohale kukkuda ja nüüd hakkas saabuma kahtlus. See kahtlus, millega tuli kirjanikuna pidevalt võidelda. Kas mingeid sõnu polegi enam järel? Kas ta oli oma viimase lause ära kirjutanud, kvoodi täis saanud? Kas temas polegi rohkem raamatuid? Loogika ütles talle, et ta oli peaaegu alati nii tundnud, kui uue raamatu kallal tööd alustas, aga see ei aidanud. See oli nagu mingisugune nuhtlus, protsess, mille ta pidi iga kord läbi tegema. Umbes nagu sünnitus. Kuid täna edenes asi iseäranis vaevaliselt."
Samal ajal kui Patrick on lubanud olla kodus Majat hoidmas, et Erica saaks teha tööd oma uue raamatu kallal, peab Tanumshede jaoskonna kirju seltskond hakkama uurima mõrva, mille tagajärjel on surma saanud ajaloohuviline Erik. Erinevatest allikatest hakkab kogunema infot, mille tagajärjel saab selgeks, et Erica ema Elsy kuulus noorena Erikuga samasse seltskonda ning sinna kuulusid ka Erikuvend Axel ning Elsy sõbranna Britta, lisaks kergesti ägestuv Frans.
Kuna Erica vanemad on viis aastat varem liiklusõnnetuses elu kaotanud, .pole tal võimalik oma ema käest enam midagi uurida, ent nüüd aitavad tal Elsy kunagisest elust aimu saada pööningult leitud päevikud. Küsimusi tekitavad ka sealtsamast leitud saksa aurist ning vereplekkidega beebiriided.
Loos põimuvad põnevalt tänapäevane krimijuurdlus ning Fjällbackas ammu toimunud sündmused, viies ootamatu lõpplahenduseni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar