esmaspäev, 29. august 2022

Asumi äär * nr 6* Isaac Asimov

 

Lugesin 10. mai - 3. juuni 2022

Galaktikaimpeeriumi päästmiseks täielikust hävingust on Hari Seldon loonud oma psühhoajaloo projekti, mis läbi aastate on aidanud inimkonda. Et pikaajalist hävinguperioodi vältida moodustas Seldon kaks Asumit, millest üks oli kõigile nähtav ja teatud ning teaduse jõul oma võimu kasvatav, teine aga salajane, psühholoogide ja mentalistide ühiskond. Kuid kuna Seldoni projekt põhines statistikal, mõjutasid seda erilised olukorrad ning selleks oli mentaalseid võimeid omava Muula ilmumine. Siiski suutsid Asumid sellele vastu astuda, ent samas oli Esimese Asumi teadlastel tekkinud ka kahtlus ning vastumeelsus Teise Asumi võimaliku võimuhaaramise suhtes. Eriliste vaimsete võimetega võimu haaranud Muul suudeti siiski alistada ning Asumi teadlased paljastasid Teise Asumi võrgustiku. Niisiis usutakse üldiselt, et pärast sellist asjade käiku saab Seldoni Projekt jätkata oma tavapärast edasist kulgemist, kus suurem osa tegevustest allub tõenäosusele.

Kuid leidub endiselt mõni, kes kahtleb Teise Asumi hävimises, see on nõunik Golan Trevize. Ta tutvustab oma mõtteid sõbrale, kelleks on teine nõunik, Munn Li Compor. Kuid selgub, et Compor polegi Trevize sõber vaid reedab ta ning Trevize saadetakse asumisele. Pärast seda kui Trevize on olnud ülekuulamisel, mille viib läbi turvaülem Liono Kodell, toimetatakse ta valve all koju, kus tema üllatuseks ootab teda linnapea Branno, et maha pidada üks tõsine vestlus. Trevize saadetakse Terminuselt ära, et jätta mulje, nagu asuks ta uurima midagi, millel pole mingit pistmist Teise Asumiga. Kuid tema päris sihtmärgiks on muidugi just selle kohta info jahtimine.

Nii pannakse Trevize kokku ajalooteadlasest Janov Pelorati'ga, kelle kõige suuremaks huviks on muinasajalugu - legendaarsed vanad maailmad, millest ta esmakordselt 15-aastasena luges. Pelorat pole oma suurest huvist hoolimata mitte kunagi Terminuselt mujale reisinud. Trevize peaks aga juhtima lennumasinat, millega kaks rändurit teele lähevad ning on mures selle tõttu. Ent selgub, et tehnika areng on olnud tohutu ning masina juhtimine on väga uudne ning põnev kogemus.

Sarja eelmises osas kohtusime Esimese Rääkijaga ning nii ka siin - juttu tuleb kahekümne viiendast selle ameti pidajast, kelle nimi on Quindor Shandess. Aga selgub, et ka Laud, mis koondab endas 12 Rääkijat, pole just päris konfliktivaba tsoon ning Quindor Shandess'i kohta ihkavad mitmed teised rääkijad. Seda taotleb ka erakordselt noor rääkija Stor Gendibal, kes on samas väga terava pilguga ning paneb tähele erakordsemaid sündmusi, mis Esimeses Asumis toimuvad. Hiljem küll selgub, et tal on selles asjas ka abilisi. Kuid lisaks Gendibalile, keda siiski näib lisaks auahnusele tagant sundivat mure tuleviku pärast, on Shandessi kohta taotlemas ka väga kaval ning pigem ebameeldiv, ent suure sisendus- ja mõjujõuga Rääkija Delarmi.

Kohtume ka Trantori tavaelanikega, kes end kodolasteks kutsuvad ning nende hulgast tõuseb esile naine nimega Sura Novi, kellest Stor Gendibalil ootamatult väga palju kasu on.

Golan Trevize'i endine sõber Munn Li Compor mängib samuti suuremat osa kui alguses näib. Trevize ning Pelorat jõuavad koos Sayshelli Liidu pealinna ning kohtuvad seal professor Quintesetz'iga, kes sarnaselt Pelorat'iga uurib müüte ning vanu maailmu. Tegelikult on rändurid Compor'ilt teada saanud vanade Siriuse legendide kohta, mis jutustavad Maast ning sellest, et planeet lõpuks radioaktiivsena hüljati. Professor Quintesetz'il on neile aga teistsugust infot, mis on levinud Sayshellis. Samas ei soovi enamus tema maa inimesi sellest rääkida, sest seda peetakse halba toovaks. Iseäranis ehmatav on sayshelli professori jaoks kui rändurid kasutavad Maa kohta teist nimetust - Gaia. Juba varem on professor uudse informatsioonina rääkinud neile robotitest, mille võimu eest toimus väljaränne Maalt, mida senimaani tähistatakse Sayshellil põgenemispäeva nime all, mil inimesed jäävad koju mediteerima. Professori jutus kerkib uuesti esile ka Muul, kelle valitsuse all oli mõnda aega terve Galaktikaimpeerium, ent kes Sayshelli Liiduga sõlmis kokkuleppe.

Uue info valguses leiab Trevize, et järgmine sihtpunkt peab kindla peale olema Gaia, mis professor Quitesetz'i sõnul on tähekogu Viis Õde keskmes asuv tuhmunud täht. Trevize on reisi algusest peale suutnud muuta reisitrajektoori - veenates esmalt Pelorat'i, et neil pole mõtet minna Trantori raamatukokku ning seejärel püüdnud teda veenata, et nad ei jääks kuigi kauaks Sayshell City'sse vaid liiguksid edasi Siriuse kanti, et otsida sealt Maad. Ent nüüd, uue info ilmnedes, on tema sihtpunktiks saanud Gaia. Trevize jälgib oma instinkte, sisetunnet, mis ei põhine küllaldasel kogusel infol vaid pigem aimdusel, intuitsioonil. Hoolimata oma kõhklustest ning vähemast seiklusjanust on ka Pelorat nädalase koosolemise jooksul hakanud Trevize'i sel määral usaldama, et ta ei suuda ka retke ohtlikkust tajudes sellest kõrvale jääda.

Kui ohtlik siis ikkagi on Gaia, kas on ta kaua otsitud Maa, kes seal elavad ning mis saab edasi? Liono Kodell arutleb targalt ning selgitab linnapea Brannole, miks tema arvates ei saa Gaia kuidagi olla Teine Asum. Gaia nimelt on olnud olemas ammu enne Teise Asumi loomist Hari Seldoni poolt.

"Asumi äär" meeldib mulle sellepärast, et siin saab pikemalt, läbi terve raamatu, jälgida tegelaste toimetusi, erinevalt mõnest varasemast kus järjest ilmuvad uued ja uued nimed. Kraban mõne lõigu ka autori järelsõnast, kus loetletakse teoseid, mis võiksid Asumi sarja lugejale huvi pakkuda:

"Olen kirjutanud ka teisi raamatuid, mis pole otseselt Asumitega seotud, kuid leiavad aset ajas ja ruumis, mida võiks nimetada "Asumi universumiks".
Näiteks leiab raamatute "Tähed", "Nagu tolm" ja "Ruumihoovused" tegevus aset aastatel, mil Trantor oli laienemas Impeeriumiks, samas kui raamatu "Kivike taevas" sündmused leiavad aset siis, kui Esimene Galaktikaimpeerium on oma võimu tipul. Seal on tähelepanu keskmes Maa ning osale käsitlusest on käesolevas raamatus möödaminnes viidatud.
Üheski varasemas Asumi universumi raamatus pole mainitud roboteid. Siin on neist juttu. Seepärast oleks ehk huvitav lugeda ka minu robotijutte. Lühijutud on ilmunud kogumikus "Täielik robot", ning kaks romaani "Teraskoopad" ja "Alasti Päike" kirjeldavad Galaktika koloniseerimise robotitega seotud perioodi. 
Kui soovite lugeda igaviklastest ja viisist, kuidas nad inimkonna ajaluug muutsid, siis seda on kirjeldatud (mitte küll täielikus kooskõlas käesoleva romaaniga) raamatus "Igaviku lõpp".

Põnev raamat ning nüüd paraku vist polegi palju lõpuni jäänud. Muide, kes on Asimovi sarja senimaani lugenud, teab, et eelpool äratoodud järelsõna päris tõele ei vasta, hiljem juurde lisandunud osade valguses... aga kõike paljastada ka ei taha. Igatahes on uskumatu, kui palju peab kirjanikul mõtteid ja uusi ideid jätkuma, et nii pikka sarja kirjutada, ilma et seal tegevusliinid kuidagi liigselt korduma hakkaksid. Fantaasiakirjanik - kirjanik, kel jätkub fantaasiat :)...


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar