esmaspäev, 17. november 2025

Women who Love too Much * Robin Norwood

 

Lugesin 1.-10. november 2025

Raamat, millest võib olla palju abi ka pea igaühele. Asjad on kindlasti muutunud ning tänapäeva noored armastajad on ehk targemad, ent sellegipoolest veame enda kaasas eelmiste põlvkondade taaka. Isegi filmid jutlustavad endiselt "tõelisest armastusest", mis peabki haiget tegema ning kus kannatused ja lootus, et armastuse läbi suudame teist inimest muuta on tavapärane...

Kui arvad, et valu ja armastus peavadki koos käima, on see raamat sulle. Ja kui arvad, et kui Sa vaid rohkem püüaksid ning oleksid täiuslikum, siis muutuks ka Sinu kaaslane paremaks... Muidugi mõista on ka paljud meie harjumused ja sisemised veendumused pärit lapsepõlvest ja vägagi kummalisel moel valime väidetavalt tihtipeale kaaslaseks kellegi, kes sarnaneb näiteks vanemaga, kes lapsena meie vajadusi tegelikult ei täitnud.

Allpool nimekiri, mille punktid võivad iseloomustada naisi, kes armastavad üleliia.

The following characteristics are typical of women who love too much:

1. Typically, you come from a dysfunctional home in which your emotional needs were not met.

2. Having redeived little real nurturing yourself, you try to fill this unmet need vicariously by becoming a care-giver, especially to men who appear, in some way, needy.

3. Because you were never able to change your parent(s) into the warm, loving caretaker(s) you longed for, you respond deeply to the familiar type of emotionally unavailable man whom you can again try to change, through your love.

4. Terrified of abandonment, you will do anything to keep a relationship from dissolving.

5. Almost nothing is too much trouble, takes too much time, or is too expensive if it will "help" the man you are involved with.

6. Accustomed to the lack of love in your personal relationships, you are willing to wait, hope, and try harder to please.

7. You are willing to take far more than 50 percent of the responsability, guilt, and blame in any relationship

8. Your self-esteem is critically low, and deep inside you do not believe you deserve to be happy. Rather, you believe you must earn the right to enjoy life.

9. You have a desperate need to control your men and your relationships, having experienced little security in childhood. You mask your efforts to control people and situations by "being helpful".

10. In a relationship, you are much more in touch with your dream of how it could be than with the reality of your situation.

11. You are addicted to men and go emotional pain.

12. You may be predisposed emotionally and often biochemically to becoming addicted to drugs, alcohol, and/or certain foods, particularly sugary ones.

13. By being drawn to people with problems that need fixing, or by being enmeshed in situations that are chaotic, uncertain and emotionally painful, you avoid focusing on your responsability to yourself.

14. You may have a tendency toward episodes of depression, which you try to forestall through the excitement provided by an unstable relationship.

15. You are not attracted to men who are kind, stable, reliable and interested in you. You find such "nice" men boring.

Huvitav nimekiri on ka sellest, millised näitajad võivad iseloomustada düsfunktsionaalset kodu/peret. Mõned neist on päris loogilised, teised aga panevad mõtisklema selleüle, et üht-teist on olnud paraku eelmiste põlvkondade põhimõtete puhul sellist, mida siis normaalseks peeti ning millest senimaani on raske välja murda.

* abuse of alcohol and/or other drugs

* compulsive behaviour such as compulsive eating, working, cleaning, gambling, spending, dieting, exercising, and so on; these practices are addictive behaviours, as well as progressive disease processes; among their many other harmful effects, they effectively disrupt and prevent honest contact and intimacy in a family

* battering of spous and/or children

* inappropriate sexual behaviour on the part of a parent toward a child, ranging from seductiveness to incest

* constant arguing and tension

* extended periods of time in which parents refuse to speak to each other

* parents who have conflicting attitudes or values of display contradictory behaviours that compete for their children's allegiance

* parents who are competitive with each other or with their children

* a parent who cannot relate to others in the family and thus actively avoids them, while blaming them for this avoidance

* extreme rigidity about money, religion, work, use of time, displays of affection, sex, television, housework, sports, politics, and so on; obsession with any of these can preclude contact and intimacy, because the emphasis is not on relating, but on following the rules.

If one parent displays any of these kinds of behaviours or obsessions, it is damaging to a child. If both parents are caught up in any of these unhealthy practices, the results may be even more detrimental. Often parents practice complementary kinds of pathology. For instance, an alcoholic and a compulsive eater frequently will marry, and then each will struggle to control the other's addiction. Parents also often balance each other in unhealthy ways; when the smothering, overprotective mother is married to the angry and rejecting father each parent is actually enabled by the other's behaviour and attitudes to continue relating to the children in a destrucitve way.

Dysfunctional families come in many styles and varieties, but they all share one effect they have on children growing up in them: these children are to some extent damaged in their ability to feel and relate.

Raamatus on veel palju-palju kasulikku infot, aga iseenesest juba sedagi siin poleks ma ilmselt tohtinud niiviisi kenasti üles riputada. Aga loodetavasti see tekitab huvi neis, kel infot vaja... et siis juba põhjalikumalt järele uurida. Ja teada saada, mida siis selle kõigega ette võtta!

Püsi elus! * Catherine Ryan Hyde

Lugesin 16.-17. november 2025

 

Minu arvates väga hea raamat, mida võivad lugeda nii nooremad kui ka vanemad. Teemad on tõsised, ent need on esitatud moel, mis ei tõuka jõuga lugejat masendavatesse mõtetesse. Päikesekiir leiab tee ka sinna, kus on tunne, et seda eal ei juhtu ning ühest väikesest seigast võivad alguse saada olulised muutused päris mitme inimese elus.

14-aastane Lucas saab lähtepunktiks mitmes suunas hargnevas loos, kuhu on segatud salapärane metsas elav naine ning tema koerad Vermeer ja Rembrandt, poisi vend Roy ning Lucase parim sõber Connor. Mulle meeldib autori stiil ning tõlge on mõnus.

"Nojah... nüüd ma hakkan mõtlema... inimene ei tea, mis võib järgmisena juhtuda. Ja see võib olla midagi toredat. Midagi head, ehkki enne seda polnud kõik üldse hästi. Kas mõistatd, kuhu ma selle jutuga tüürin?"

"Sa tahad öelda, et pead püsima elus, et näha, mis edaspidi juhtub."

Jälgisin Connori nägu särama löömas ning teadsin, et olin tabanud naelapea pihta.

"Teadsin, et sa saad aru," ütles ta.

Segane sügis * Betty Neels

 

Lugesin 15.-16. november 2025

Lugu on noorest kaunist ja hakkajast naisest nimega Sappha Devenish ning sobib enam-vähem ühe õhtu täitmiseks. Lõpp on põhimõtteliselt algusest peale teada, nii et hoolimata peategelaste omavahelisest pidevast nägelemisest on selge, et lugu jõuab paarikese õnneliku teineteiseleidmiseni. Ups, vabandust, et see sai nüüd kohe ära öeldud...

The Dance of Anger * Harriet Lerner

 

Lugesin 11.- november 2025

Pealkiri võib tunduda ehk veidi liiga vihane aga lugedes saab paljutki selgeks. Viha on väga oluline tunne, et mõista kuhu edasi liikuda. Sageli oleme vihased teiste peale, samas kui pärispõhjus on pigem seotud meie endiga - kas sellega, et me ei tunne ja ei tea iseend piisavalt, ei tea ka, mida me soovime või kus on meie piirid. Kuid selleks, et midagi muutuks, ei piisa vihastamisest ning viha väljavalamisest, selleks peab välja selgitama, mis viha all peidus on. Mis on see, mis tegelikult lahendamist vajab?

Selgub, et kui me niisama tülitseme, jätkub kõik tegelikult samaviisi kui varem. Ning kogu oma ebamugavuses võib tülitsemine olla mugav, sest see on olukord, mida me tunneme ja teame. Samuti kui vihastame (või tunneme muid tundeid) n.ö kellegi teise olukorra pärast, võtame temalt selle tunde kogemise vastutust ja võimalust vähemaks, elame tema eest tema elu ning tema võib jätta olukorrale reageerimata, ehkki see võib olla otseselt temaga seotud. 

Sarnaselt mitme teise raamatuga jõuame ikkagi arusaamisele, et kõige tähtsam on hoolitseda iseenda eest. Süüdistades kedagi teist ja/või soovides sellega, et tema muutuks (et meie saaksime olla seeläbi õnnelikud), ei jõua me kusagile kuna meie võimuses pole teist inimest muuta. Meie vastutus on tegelikult ikkagi hoolitseda iseeenda eest, arendada iseend ja alles siis suudame ka teistele palju enamat pakkuda. Kui meie kruus on täis, võime sealt ka teistele ammutada. Samas selleks, et meie kruus täis oleks, peame mõistma, mis meie endi jaoks elus tähtis on - kus on meie võimalus end arendada, elada huvitavat ja täisväärtuslikku elu, mitte oodata, et teised meie ümber meid õnnelikuks teeksid.

Kõik võib tunduda must-valge, ent raamatu juhtumid kirjeldavad hästi seda, et meie valikud elus on alati seotud nendega, kes meie ümber on ning meie reaktsioonidega nende sõnadele, käitumisele. Samas, kui meie muudame oma tavapäraseid reaktsioone siis ei saa ka olukord enam samaks jääda ning tekib võimalus üleüldiseks muutuseks, isegi väga pikaajalistes suhtemustrites, mis on aastaid samasugustena püsinud.


kolmapäev, 12. november 2025

Transient Desires * Brunetti#30 * Donna Leon

 

Lugesin 1.-7. november 2025

Koos oma Napolist pärit kaastöötaja Griffoniga asub komissar Guido Brunetti uurima juhtumit, milles kaks veneetslasest noormeest toimetavad kurvalt lõppenud paadisõidul viga saanud ameeriklannad haigla juurde, ent lahkuvad ise. Brunettit jääb närima kahtlus, et nende lahkumise taga on midagi, mida ta veel näha ei oska... Ehkki merel toimuv ei puutu alati otseselt tema vastutusalasse, on teiste instantsidega koostööd tehes võimalik asja põhjalikumalt uurida, et teada saada antud sündmuse põhjused.

Park * Sarah Pearse

 

Lugesin 7.-9. novembril 2025

Uurija Elin Warner saabub koos oma venna Isaac'iga puhkusele Portugali rahvusparki, ent selgub et vennal on ka muud mõttes. Ta on oma sõbrale lubanud, et koos Eliniga võivad nad püüda ajada sõbra kadunud kaksikõe jälgi. Park on metsik ning seal elab grupp omapäraseid inimesi, kes ei näi sugugi heal meelel ja avatult uusi asukaid vastu võtvat. Kuigi kadunud naise venna suhtes ilmneb väga vastuolulist infot, otsustab Elin siiski asja edasi uurida...

Osavalt kirjutatud lugu viib lugeja kordamööda Elini juurest kadunud Kier Templeri juurde, kasvatades nii järk-järgult pinget kuni keemispunktini.

Kate'i ja Clara imevärki Cornwalli käsitööpood * Ali McNamara

 

Lugesin 9.-10. novembril 2025

Hea kerge lugemine. Aga midagi pole teha, et mulle ei istu päriselt teatud tüüpi "üleloomulikud" pöörded lugudes. Nii et mõnus meelelahutus, ent teisel lugemiskorral ilmselt hüppaks mõned jutulõigud liiga kummaliselt esile.

Samas on siin just seda, mis mulle ka mitmetes teistes sarnastes raamatutes on sobinud - mõnus õhustik, armsad ja üksteist toetavad tegelased. Eneseleidmine ning üksteise leidmine. Ning just parajal määral põnevust, saladuste avastamist, romantikat.

Omavahel hakkavad haakuma kaks lugu, millest üks tänapäevas ja teine 1950ndatel. Iseenesest juba kohanimi St Felix viitab, et lood peavad ju leidma õnneliku lõpu, kuidas siis muidu? Cornvalli kolinud ning seal käsitöö ja kunstitarvete poe avanud Kate avastab, et talle on tekkimas konkurent. Selgub siiski, et nii poed kui ka poeomanikud saavad koos toredasti eksisteeritud ning Kate'i suhted poeomanik Jack'iga saavad aina lähedasemaks. Sellele aitab kaasa kaunist sinise uksega majast pärit vanavara, mis asub oma lugu jutustama. 

Kate on rulnud Cornwall'i koos oma tütrega, põgenedes ohtlikuks muutunud austaja Joeli eest. Nüüd leiab ta end huvi tundmast Jack'i vastu, olles samal ajal ise St Felixist pärit hinnatud kunstniku poja Juliani huviorbiidis. Saatused põimuvad ning lahendust vajavad ka minevikust pärit mõistatused, mis osutuvad päris üllatuslikuks.

laupäev, 25. oktoober 2025

Unto Us a Son is Given * Brunetti#28 * Donna Leon

Lugesin 10.-18. oktoober 2025

Brunetti äi krahv Falier palub abi, et uurida ühe vana sõbra elukaaslase kohta. Guido peab mõtisklema selle üle, mida ühiskonnas normaalseks peetakse ja mida mitte. Gonzalo on nimelt vana perekonnatuttav, kes on võtnud pähe, et ta soovib oma noore elukaaslase teha adopteerimise läbi enda pärijaks.

Võib-olla on tõesti ka neid, kes nurisevad, et n.ö krimikirjandusse kuuluvas teoses ei toimu väga pikalt midagi kriminaalset. Aga tõsi on see, et selle sarja fännid loevad Donna Leoni raamatuid kindlasti pigem selleks, et tajuda Veneetsia hõngu ning elada kaasa Brunetti perekonnale ja töökaaslastele. Nii et kuritegude rohkus pole kindlasti see, mida sellelt sarjalt oodatakse. Küll aga võib olla kindel, et tihtipeale pole kuritööde põhjused just tavapärased ning Brunetti mõttemaailma kaudu näeme itaalia ühiskonda ja kombeid hoopis teise pilgu läbi.

Trace Elements * Brunetti#29 * Donna Leon

Lugesin 10.-18. oktoober 2025

Veneetsia, selle elanikud ja turistid ägavad kuumalaine all. Brunetti ja Griffoni kutsutakse hooldushaiglasse, kõnelema naisega, kes on kaotanud oma mehe liiklusõnnetuses ning on ise elust lahkumas pärast pikka haigust. Ta ei anna politseinikele kuigi selgeid vastuseid, ent on aru saada, et tema arvates polnud ta abikaasa surm lihtsalt õnnetus. 

Keset kuumust saab järjekordselt kõigile meelde tuletatud vee tähtsus. Ja ka loo edasine käik hakkab otsapidi selle teemaga põimuma kui selgub, et surma saanud mees töötas firmas, mille ülesandeks oli vee kvaliteedi kontrollimine...

Give Unto Others * Brunetti#31 * Donna Leon

Lugesin 18.-24. oktoober 2025

Ma polegi kokku lugenud, kui palju Brunetti sarja raamatuid ma lugenud olen - kahjuks polegi ka kõiki üles märkinud. Samuti olen lugenud seda, mis parajasti on kätte juhtunud või õnnestunud tellida, seega minu lugemisjärjekord on päris suvaline. Kuid seekord olen ikkagi jõudnud päris värske raamatuni, mis ilmunud 2022 aastal ning tegevustik on jõudnud päris tänapäeva kuivõrd ka Veneetsiat on tabanud koroonaepideemia ning selle tagajärjed.

Questura'sse ilmub Brunetti ammune naabritüdruk Elisabetta, kes on mures oma tütre Flora, õigemini tema abikaasa ja seega nende omavahelise suhte pärast. Talle näib, et väimees on sattunud ehk mingisse ohtlikku olukorda, ent ta ei soovi, et asja suhtes algatataks ametlik uurimine - pealegi polegi tal peale tütrega toimunud vestluse mingeid asitõendeid või juhtlõngu, mis kusagile edasi juhataksid. Kuna olukord politseijaoskonnas tundub pigem rahulikum, nõustub Brunetti teda aitama ning kaasab uurimisse ka oma alluvad Vianello ja Griffoni.

Lõngakerana end lahti keriv lugu viib Brunetti ning koos temaga ka lugeja hoopis mujale ning annab  sissevaate inimloomuse soppidesse, mis kahjuks alati pole meeldivad. Brunetti peab tõdema, et ükskõik, millest uurimine ka ei algaks, peaks asjadele alati lähenema professionaalselt, jättes kõrvale oma isiklikud tunded, mälestused ja eelarvamused.

esmaspäev, 15. september 2025

Udu * 3 * Ragnar Jonasson

 

Lugesin 30. august - 2. september 2025

Sarja viimane osa, kus islandi uurija Hulda Hermansdottir uurib üksildasemas kohas toimunud mõrvasid ning jällegi selgub üllatavaid ühenduskohti erinevate uurimuste vahel. Ka Hulda enda elu on väga raskes kohas, sest ta leinab oma tütart Dimmat, kes oma elu õnnetul kombel lõpetas. Hulda leiab, et tal on põhjust ka iseend selles süüdistada ning see ei tee asja sugugi kergemaks. Huvitavad ühenduskohad leiduvadki ka Hulda enda elu ning tema uurimise all oleva perekonna vahel.

Saar * 2 * Ragnar Jonasson

 

Lugesin 25.-30. augustil 2025

Sarja teine raamat - ent selle sarja eripäraks on see, et siin toimub iga raamatuga ajas mitmete aastate jagu tagasi minemine. Võiks arvata, et nii on ju keeruline lugu ehitada, sest lugeja juba teab mitmeid asju uurija Hulda Hermansdottiri elust, mis ometigi alles juhtuma hakkavad. Ja ikkagi on kõik nii meisterlikult esitatud, et see hoopiski kruvib pinget veelgi üles. 

Selles osas uurib Hulda saarele läinud noorte seltskonnast ühe tüdruku hukkumist, esmapilgul paistab see olevat õnnetus. Kuid peagi selgub, et niidid jooksevad palju kaugemale minevikku ning kunagi on sama seltskonda juba tabanud oluline kaotus, mille tagajärjed veel aastaid hiljem neid oluliselt mõjutavad. Ka Hulda võitleb endiselt omaenese deemonitega - tütar Dimma kaotusega, mille puhul teda kummitab mõte, et sedagi oleks võinud saada ära hoida kui ta vaid tähelepanelikum oleks olnud...

Kuurort * Sarah Pearse

 

Lugesin 3.-6. september 2025

Uurija Elin Warner on pärast traumaatilisi sündmusi töö- ja eraelus tasapisi politseitöö juurde tagasi pöördumas ning saadetakse uurima surmajuhtumit saarel, mille kujundamises moekaks uueks kuurordiks on kaasa löönud tema elukaaslane. Juhtum kujuneb üsnagi tõsiseks ning paneb proovile nii Elini kui ka tema suhte.

Põnevalt kirjutatud ning kaasahaarav just seetõttu, et saame piiluda peategelase ning ka teiste sisemaailma, kus igaühel on oma koorem kanda. Tihtipeale selline, mis osutub liiga raskeks.

Nothing Like the Movies * Lynn Painter

Lugesin 1.-15. september 2025

Kellele meeldis esimene raamat, meeldib kindlasti ka see noortekas. Tõsi ta on, et õnneks ei kuku igale noorele sellist tohutut koormat kaela nagu Wesley Bennett'ile, kes pärast oma isa äkilist surma peab kogu peret ülal hoidma ning seoses sellega loobub mitmetest unistustest. Ja see raamat ongi siis põhimõtteliselt sellest kuidas noormees ringiga oma unistusteni - kõige suurem neist kaunis punapäine Liz - tagasi jõuab.

neljapäev, 28. august 2025

Läbi klaasi * Donna Leon

Lugesin 1. juuli -20. august 2025

Lugu, mis kindlasti kõnetab kõiki, kes looduse pärast muretsevad, puudutades võimalikke mürke, mis klaasivabrikust võivad ümbruskonda sattuda. Endises headuses Brunetti peab, nagu ikka, lahendama kuritegusid praktiliselt oma ülemust eirates, sest too ei soovi kunagi "tähtsamate ninade" toimetusi häirida...

Pimedus * Ragnar Jónasson

 

Lugesin 21.-28. august 2025

Hulda on hea intuitsiooniga uurija, kes sunnitakse uute tegijate tulekul liiga varakult oma politseitööst Reykjavikis loobuma. Siiski lubab ülemus tal viimasteks päevadeks veel midagi ette võtta ning Hulda sukeldub täielikult juhtumisse, mida ei peetud oluliseks - noore venelanna enesetapuks peetud uppumine. Kuigi aega on vähe, leiab Hulda siit-sealt niidiotsi, mis teda hoopis uude suunda viivad. Kuid ka Hulda enda minevik on olnud keerukas ning naine peab lisaks oma töös ettetuleva kurjusega võitlema omaenda deemonite ja minevikuvarjudega. 

Hästi kirjutatud lugu, kus oma osa on ka Islandi kargel loodusel.

Days at the Morisaki Bookshop * Satoshi Jagisawa

 

Lugesin 1.-10. november

Mõjuv raamat ühest kurvalt lõppenud armastusloost ning sellele järgnevast.

Totuus * Mikaela Bley

Lugesin 24.-28. august 2025

Seekordse Uusikaupunki reisi "tuliainen" - toidupoest sai raamatu lihtsalt nii soodsa hinnaga, et ei jäänudki muud üle kui osta. Ja lugeda pea ühe hooga läbi.

Peab tunnistama, et veidi rohkem "cozy'd" lood meeldivad mulle enam. Ja samas, kuriteod pole ju tegelikult kunagi toredad ning selles loos on kasvavat painet ning seda, kuidas kõik kisub järjest rohkem untsu, väga hästi edasi antud. Ja sedagi, et kõik lahendused pole alati must-valged, samuti nagu pole seda inimeste elud, nende otsused, nende soovid. See, mida teised väljaspoolt näevad ning mis tegelikkuses toimub, võib olla päris erinev.

Trükivigu oli ka sutsuke, aga mitte nii tohutult, et väga segaks. Lugeda soovitan ikka, kellele krimindus meeldib. On natuke teistmoodi kui minu kõige lemmikum "repertuaar" aga hea ikka.

Kokkuvõttes on see lugu perekonnast, kus lõpuks miski pole nii ilus ja hea kui alguses näib. Kuulus ja kaunis näitlejatar ning tema edukas abikaasa, kes on end "rentslist" ülestöötanud elavad kaunis rannamajas koos oma kahe väikese tütrega. Ent ühel hommikul selgub, et näitlejatar ja tütred on kadunud nagu tina tuhka. Asja teeb keeruliseks see, et naine on lapseootel ning vajab stabiilselt insuliini. Kuna kadumise hetkel on pereisa asukoht ebaselge, langeb kahtlus ka temale. Lisaks tuleb välja, et perel on võlgu ning suhted pole head ei naise vanematega ega ka mitte mehe emaga...

kolmapäev, 25. juuni 2025

Maavalgus * Arthur C. Clarke

 

12.-30. august 2024

Bertram Sadler tutvustab end Kuul auditibüroo esindajana, ent tegelikult peab ta hoopiski välja selgitama, kes võiks olla spioon, kes Kuu Observatooriumist tähtsaid andmeid võiks välja lekitada. Maa ning kolooniate ehk Föderatsiooni vahel on tekkinud vastasseis ning see läheneb ohtlikule piirile, mil võib puhkeda sõda. 

Tore jutt ning põnev. Õnneks siiski vahel (harva) loeme raamatust midagi, mis on ilmselt autorile olnud mingil moel armas ja südamelähedane, mistõttu ta polegi ehk soovinud fantaseerida antud ala arengu kohta... Clarke'il näiteks on fotokunst jäänud 22. sajandil samadesse "lapsekingadesse" ning samuti on ikka veel mitmeid muidki asju (väljaprint paberile). Aga see tundub armas, ehkki praegu oleme oma sajandil juba neist asjust mööda läinud. 

Ja ometi - Clarke'i üks mõtteid ja lootusi oli ilmselt näidata, et ehkki inimesed võivad ka kosmoseajastul sõdida, on see mõttetu ja ilmaasjata elusid ja ressursse raiskav, ebainimlik tegevus, millest tulenevatest tagajärgedest tema loos õpiti. Olgugi, et oleme tehnilises mõttes tänapäeval kaugele jõudnud, on maailm täna ikka veel selline, mida autor näha ei sooviks...

Jamais sans mon psy - Pereteraapia

 

Käisin vaatamas 25. juunil 2025

Tegelikult väga midagi kirjutada polegi, tore film, lustakas ja prantslaslik. Ega ei jõudnud eriti tõlget jälgida aga ühes kohas hüppas kõrva, et "Ça sent comme les pieds" tõlgiti miskpärast "siin lõhnab rummi järele"... Nojah.

See postitus saab nüüd tehtud pigem sellepärast, et katkestada minu postituspõud. Jaanuarist alates olen võidelnud, et oma uues olukorras ellu jääda, ja jään ka. Kui filmides on ikkagi kaunid kokkusaamised ning happy end siis elus paraku võib ka luuavarrest tulla pauk ning pere laguneb n.ö silmapilkselt, ilma mingi hoiatuseta. Mis teha. 

Aga praeguseks olen jõudnud sinnamaale, et täitsa tore on ka üksinda kinos käia, olla iseendale hea kaaslane. Ja siis ikkagi imestada, miks paari istme kaugusel istub keegi üksinda ning vaatab vihaselt ringi kui keegi naeru turtsub ;)... Kui tuju on ikka nii kehv, et tuled komöödiat vaatama ja soovid, et keegi saalis ei naeraks siis peaks pigem kodus tusatsema. Õnneks unustasin selle mossitaja enda kõrval enamasti ära, ja ega ei teagi, mis tema elus toimub. Minu postituspõud on ju ka toimunud sellepärast, et mitmeid kuid polnud võimalik eriti ei raamatuid lugeda ega ka filme vaadata, kõik oli lihtsalt liiga valus. Aga juba läheb paremaks!

Nii et, kel vihmaste-tusaste ilmadega muud plaanid nässu kisuvad, seadku aga sammud kinno :) Mis sest, et filmist ma nüüd ei kirjutanudki vaid hoopistükkis oma isiklikust elust, julgen soovitada. See tähendab, kui just midagi tõsist ei taha, sest see on ikkagi humoorikas tükk!

kolmapäev, 15. jaanuar 2025

Jäätunud liblikas * Sylvia Day

 

Lugesin 29.-30. mai 2024

Lugu armastusest, kaotusest, depressioonist, endasse sulgumisest ning uuesti enese ja oma tee leidmisest. Kuigi teema on ka tõsine, on see mõnes mõttes pigem kiire ja kerge lugemine ning oma sensuaalsete stseenidega mõeldud rohkem täiskasvanutele. 

Teagan on leidnud rahu uues kohas, kus tal on armas maja ning head sõbrad. Kuid ootamatult kõrvalmajja kolinud Garrett pöörab selle rahu pea peale ning Teagan peab otsustama, kas vastata Garretti tunnetele ning avada end talle. Naabrid Roxy ja Mike on Teaganile toeks ning tunnevad sümpaatiat ka uue naabri vastu. Kuid nii Teagani kui ka Garretti minevik peidab endas palju valusat, millest on raske üle saada.

pühapäev, 5. jaanuar 2025

Piirideta * Jørn Lier Horst

 

Lugesin 19.-20. detsember 2024

Wistingu sari on minu üks suuri lemmikuid, nii et kui seda loen, on alati pigem kahju, et ega seda väga kauaks enam ei jätku - suur osa lugusid on mul ilmselt juba loetud ning ka televisioonis linastunud sari nähtud... Seekord kulgeb tegevus mitte ainult Norras vaid suurema kaarega. Ja asjadel on nagu ikka kombeks, hakata selginema tasapisi, pisiseikadele toetudes.

Tundub, et kaduma on läinud norralanna, ent tema kohta järele pärima asunud sõbranna ei tea isegi naise tegelikku nime, kuivõrd nad on tuttavad internetiportaali vahendusel. Kuid selgub, et naine kasutajanimega Astria ongi kadunud ning võib olla seotud ühe ammuse kuriteo uute asjaolude väljatulekuga. Wisting leiab end peatselt koostööd tegemast hoopiski hispaania politseiga, ent niitide hargnemist jaguneb ka kodumaale.

Soolo * Tähelepanuväärse elu loomine iseendale * Peter McGraw

 

Lugesin 25.-28. detsembril 2024

Tõtt öelda poleks ma seda raamatut siiski laenanud kui oleksin esmalt lähemalt tutvunud... Aga lähtusin alapeakirjast, mis kõlab ju hästi. Ent suur osa raamatu algusest kulub põhimõtteliselt vingumisele paarisuhte kallal (minu arvates) ja see on natuke tüütu. Kuigi enamus autori esitatud mõtteid pole ju tingimata ka valed ning kõik võib sõltuda sellest, mis mätta otsast asju vaadata.

Kui autori ema oleks näiteks isekalt otsustanud, et tema ei soovi lapsi üldse saada, poleks ka seda konkreetset raamatut (ent küllap oleks siis mõni muu sarnane). Ja samamoodi poleks kõiki neid teisi "soliste", kes on oi kui vahvad ja toredad inimesed. Autor jätab kohati mulje nagu kõik "suhteeskalaatori" valinud inimesed (nii nimetab ta abielurahvast) oleksid mingid alaarenenud, ülemakstud ja ülehinnatud tüübid. Nojah, mina pole küll abielus, aga eks kahe lapse kasvatamine ning ühine pere majapidamine paigutavad mind ikkagi enam-vähem sinna kasti. Kõik tõesti ei peagi tahtma lapsi saada, see on arusaadav. Ent arvamine, nagu oleks laste kasvatamise juures tegu kõigest lihtsa toimetusega... rääkimata sellest kui raske see rahaliselt võib olla... 

Kaks inimest, kes elavad normaalselt kooselu (abielus või mitte) - ka seda ma ei näe, kuidas seda kõike peaks eskalaatorina nägema, vähemalt ei tohiks teha nii suuri üldistusi. Jah, tõepoolest - algul ju kohtutakse, tutvutakse, harjutakse ning mingil hetkel võib-olla kolitakse kokku (aga võib juhtuda, et jäädaksegi eraldi elama) - need on sammud või trepiastmed, mida läbivad ka vabameelsemad paarid. Võib-olla jätab autor tähelepanuta, et ilmselt neil, kes miskpärast pole suutnud iseennast ja oma eripärasid mõista, just neil käibki see suhteeskalaatorit mööda jooksmine enne enese leidmist väga üles-alla ja risti-rästi. Võib-olla nad ise pole suutnud mõista, mida nad täpselt vajavad. Ja siis kui lõpuks mõistavad, saavad nad ka rahuneda ning eskalaatorilt maha tulla. 

Siinkohal peab tõenäoliselt kiitma tänapäeva noori, kes oskavad ilmselt paremini aru saada, et igaüks meist võib olla väga erinev oma hoiakutelt, eelistustelt, harjumustelt. Igapäevaelus, armuelus, ükskõik kus. Ja neid noori juba enam samadesse rööbastesse suruda ei saa, kuhu vanemad end on sättida lasknud. Võib-olla kõige keerulisem ongi see iseenda ja oma vajaduste mõistmine. Sest kui inimene on oma tee leidnud siis leiab ta ka teisi, kes on sarnase tee valinud ning suudab rahulikult suhtuda arvamustesse, mis tema teed küsimärgi alla seavad.

Selles mõttes on kahtlemata hea, et selline raamat on ikkagi kirjutatud, julgustades üksi elavaid inimesi julgelt oma isiklikke valikuid tegema. Aga selle kõrvalt halvustada neid, kes on valinud teise tee, see mulle ka ei meeldi. Kooselusid on erinevaid, elusid on erinevaid. Jäägu igaühele oma. Tegelikult ma arvan, et autori pakutud "suhtedisaini" põhimõte kehtib tänapäeval igas sellises suhtes, mis soovib teise osapoole/osapooltega arvestada, see pole mingi "solistide" eripära. Parimas versioonis inimesed ikka räägivad omavahel asjadest, mitte ei lihtsalt ei tee oletusi. "Suhtedisain annab inimestele avatud suhtlemise ja läbirääkimiste abil võimaluse kujundada suhteid, mis on nende väärtuste ja vajadustega igas mõttes kooskõlas." Kõlab nagu üks hea, vastastikusel arusaamisel põhinev suhe. Aga ei tahaks uskuda, et sellised mõtted nüüd just praegu äkitselt väga uudseks osutuvad.

Siiski võiks just nimelt noortele, kes plaanivad abielluda, olla abiks McGraw pakutud "konteineri" loomine. Ehk siis olulistest asjadest räägitakse, tehakse kokkuleppeid, pakutakse variante ning testitakse neid. Ja lõpuks ka hinnatakse "konteineri" toimivust, vaadatakse kokkulepped uuesti üle, kohandatakse neid, räägitakse vajadusel asju uuesti läbi ja muudetakse...

Raamat võiks olla väga heaks abiliseks neile, kes on näiteks pärast lahkuminekut üksi jäänud. Lahutus, lahkuminek või kaaslase surma järel üksi jäämine on väga raske, ent inimene on väärtuslik ka ilma suhtes olemata ning see võiks olla midagi, mida õppida autori kirjeldatud "solistidelt". Ka siis kui ei soovita jääda elu lõpuni üksikuks, võiks uutmoodi mõtteviis edasi aidata, et inimene ei jääks kinni oma leina ning ei jääks lihtsalt ootama kuni "keegi ta leiab" või keegi "õige" tema teele satub. Arusaamine, et oleme väärtuslikud ning täiuslikud ka üksikisikutena, võiks olla miski, mida õpime juba lapsest peale. Siis ei õpetaks me end olema liigsõltuvad teistest ning nende arvamustest.

Oluline tähelepanek autorilt on, et inimese elu tähelepanuväärsust võib ta tegelikult hinnata vaid ise - sel pole otseselt kriteeriumeid ning kui inimene need ise seabki, võivad need ajas muutuda. Kõige tähtsam on tema enda rahulolu oma eluga ja eesmärkidega. Sarnaselt Maslow mudeliga soovis autor luua enda oma, mis oleks nagu purjepaat. Alusvajadustena (paadikere) näeb autor tervist, jõukust ja kogukonda. Kui need vajadused on täidetud, võib toimuda õitseng, ehk lehvima hakkab paadipuri ja inimene teostab end aladel, mis ta on välja valinud. 

Siiski teeb pahaseks kui autor loetleb tegevusi, mis tema järgi oleks nagu just "solistide" jaoks ja need on paraku ju needsamad, millega ükskõik milline inimene võiks tegeleda, elagu ta siis üksi, kahekesi, lastega, koerte-kassidega... vahet pole. Ma ütleks, et paraku ei näe midagi ülikangelaslikku selles kui näiteks vabatahtliku tööd teeb keegi, kellel selleks "solisti" elu kõrvalt mõnusasti aega ja energiat jagub. See on hea, et seda tehakse. Aga minu suurem imetlus kuulub ikkagi neile, kes leiavad aega ja energiat teha seda näiteks pere ja laste kõrvalt nii, et kõigile tähelepanu jagub. Ohjah. Ja lõpuks pole ju vahet - tähtis on, et inimene ise tahab seda teha, mitte see kas ta elab oma tähtsa eluülesande täitmise ajal üksi või mitmekesi. 

Vist lõpuks ei saagi ma seda oma kirjutist väga avalikustada, sest autor pidevalt vihastab mind välja ;)... Näiteks nõuanded tervislikuks eluks on väga head, aga kui rõhutada, et "solistile on väga oluline korralikult välja puhata" või muud selline jutt, siis mis mõttes? Ja teistele pole oluline või? No tõepoolest - paraku väikeste laste vanemad ei saa peaaegu kunagi oma und täis magada, aga see ei tähenda, et uni nende tervisele oluline poleks. Aga nõuanded ise on muidugi head, tasub läbi lugeda kui raamat juba kätte on sattunud. Aga muidu? Ma ei tea. Lootsin, et ehk ma kuidagi leebun raamatu suhtes, aga ikkagi selline ühiskonna poolitamine kus abielus inimesed on halvad ja rumalad ning "solistid" uhked ja head... Tjahhh...