Jumala vasak käsi * Paul Hoffman

Lugesin 13.- 22. juuni 2022

Lunastajate Varjupaik on täis poisse, kelle elu on täis vägivalda, nälga ja halba kohtlemist. Usulise kasvatuse ettekäändel treenitakse neid karmide õpetajate poolt, keda kutsutakse Lunastajateks ja Õpetajateks. Poiste kunagised nimed on ammu ununenud, sest Varjupaigas nimetatakse nad ümbernad tavapäraselt mõne pühaku nimega. Thomas Cale on 14-15-aastane poiss, kes tundub olevat teistest veidi erinev, tema emotsioone on raske lugeda ning teda on sõjakunsti isand Bosco poolt eraldi treeninud. Hoolimata sellest, et Varjupaigas ei tohi poistel sõpru olla, on Cale'il kaks lähemat sõpra - Hajevil Henri ning Kleist. Ühel päeval kui Cale näeb õpetuste isanda toas midagi enneolematut, tuleb tal põgeneda ning seda teeb ta koos oma sõpradega, sest nood võetaks kindlasti pihtide vahele või lausa hukataks kui Cale Varjupaigast kaoks.

Kuigi Lunastajad on jõhkrad, on jõhkrust ja julmust ka mujal, kuhu poisid satuvad. Memphises ootavad neid ees kõiksugu sekeldused, eriti just Cale satub lihtsasti konfliktidesse. Ühel hetkel kohtuvad poisid seikleja IdrisPukke'ga, kellega peategelasel tuleb hiljem pikemaltki koos aega veeta. IdrisPukke mõtiskleb heameelega ka Cale'i seltsis:

""Üksindus on imeline asi, Cale, ja seda kahel põhjusel. Esiteks annab see inimesele võimaluse omaette olla ja teiseks takistab see teda teistega koos olemast." Cale noogutas nõusolevalt ja sellise siirusega, mis oli võimalik vaid kellegi puhul, kes oli oma elu iga ärkvel ja unes veedetud tunni mööda saatnud koos sadade saatusekaaslastega ning keda oli alati jälgitud ja luuratud.
"Seltskondlikkus," jätkas IdrisPukke, "on üks riskantne asi - lausa eluohtlik -, kuna see tähendab kontakti inimestega, kellest suurem osa on igavad, perverssed ja harimatud ning kes tahavad sinuga koos olla vaid seepärast, et nad ei suuda enda seltskonda taluda. Enamikul inimestel on üksinda igav ja nad ei võta sind kui tõelist sõpra, vaid kui meelelahutust - oled neile nagu tantsiv koer või mõni poolearuline näitleja, kellel on varuks terve hunnik lõbusaid lugusid."" /.../

"IdrisPukke jätkas Cale'ile oma elufilosoofia hüvede selgitamist. "Mehe ja naise vaheline armastus on parim näide sellest, et kõik selle lmaailma lootused on absurdsed pettekujutelmad, ning nõnda on asjad seepärast, et armastus lubab liiga palju, kuid annab liiga vähe." Või siis: "Ma tean, et ei pea sulle ütlema, et maailm on üks paras põrgu, kuid katsu mõista, et mehed ja naised on ühest küljest põrgus piinlevad hinged ja teisest küljest saatanad, kes on selle piinamise taga." Või siis jälle: "Mitte ükski vähegi arukas inimene ei nõustu millegagi vaid seepärast, et mõni autoriteet väidab selle õige olevat. Ära võta midagi tõe pähe enne, kui oled selles ise veendunud."

Tegelaste ja kohtade loetellu võiks lisada: Riba, Materazzid, Conn Materazzi, Kiisu Jänes, Arbell Luigekael ning tema vend Simon, kantsler Leopold Vipond, Albin, palgamõrvarid Daniel Cadbury ning Jennifer Plunkett.

Paraku on raamatu lõpp väheinformeeritud lugejale pettumuseks kuna muidugi mõista selgub, et tegu on esimese osaga sarjast ning paraku pole järgmisi osi eesti keelde tõlgitud... Järgmiseks tuleks siis hakata jahtima raamatuid "The Last Four Things" ning "The Beating of His Wings".