 |
| Lugesin 20. - 25. detsember 2023 |
Seekordses Ruth Galloway sarja osas kalduvad asjalood muutuma üsnagi müstiliseks. Arheoloog läheb perekond Smithide ammuse eelkäija, piiskop Augustinuse kirstu avamisele perekonnale kuuluvas muuseumis. Ent shampanja ja väikeste snäkkidega algava ürituse asemel leiab ta kirstu kõrvalt surnuna muuseumi kuraatori Neil Tophami.
Kuna juhtum tundub kahtlane, tuleb kohale politsei ning Ruth kohtub üle mõne aja peainspektor Nelsoniga, kelle lapse ta aasta varem ilmale tõi. Kuigi Nelson ja Ruth veetsid koos ühe öö, ei saanud nendevahelist suhet tekkida kuivõrd Nelson on abielus ning kahe peaaegu täiskasvanud tütre isa. Et Nelsoni abikaasa Michelle taipas Kate'i ristimisel, et tegu on tema mehe lapsega, keelas ta Nelsonil igasugused mitteametlikud Ruthi ja Kate'iga kohtumised ning nõnda ei saa mees isegi oma tütre sünnipäevale minna.
Aga elu läheb edasi. Ruthi kõrvalmajja on kolinud austraallane Bob, kes tundub olevat sõbralik mees. Ruth pole ka unustanud Max'i nimelist arheoloogi, kellega tal ühe varasema uurimisjuhtumi käigus side tekkis. Ruthi eest hoolitseb omal moel ka samuti ülikoolis töötav sõber Cathbad, kes kujutab eraelus endast omalaadset druiidi.
Näiliselt põimuvad raamatus kokku väga erinevad liinid - piiskop Augustinuse kirst ning selle kõrvalt leitud laip, lord Danford Smithi surmajuhtum Augustinuse järglaste perekonnamõisas, elginistide nõudmised perekond Smithi valduses olevate pärismaalaste luude asjus, suur politseiuuring suurenenud narkootikumide ringluse asjus, pärismaalaste needus nende vastu, kes pole nõus tagastama nende esivanemate luid... Kuid muidugi selgub, et igale asjale on olemas ka enam-vähem loogiline seletus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar