 |
| Lugesin 2. märts 2022 - 20. märts 2023 |
Uskumatu küll aga see raamat sai mul lõpuks ometigi loetud. Krahmasin ilmselt aasta tagasi liiga palju kokku ning siis jäi osade lugemine unarusse, võib-olla väsitas ka netist raamatute lugemine, ehkki see on samas väga mugav, sest Ellu süsteemi kaudu on nii lihtne raamatuid võtta ja tagastada. Võib-olla isegi liiga lihtne, sest siis jäävad mitmed ikkagi pooleli kui korraga liiga palju ette võtta.
Lõpuni jõudsin raamatuga ikkagi alles tänu sellele, et laenutasin ta ikkagi päris füüsilisel kujul ning seekord oli siis sellesse lihtsam süveneda. Ju on igal raamatul oma meeleolu ja selle loo puhul kippus see olema säärane, millesse mul oli raskem sisse minna. Siin tõepoolest jutustatakse lugusid, endale iseendast, teistest, oma lapsepõlvest, seljataha jäänud sündmustest. Lood aitavad edasi minna, edasi elada, minevikusündmustest sedavõrd pääseda, et oleks võimalik elada igapäevaelu.
Emma elab koos oma mehe Jamesi ning pisikese pojaga vanas kaptenimajas, ent unistab naabruses töötavast pottsepast Danist. Naine meenutab kümme aastat tagasi juhtunut, mil ta leidis oma parima sõbranna Abigail Manteli surnuna. Nüüd on selgunud, et Abigaili mõrva eest süüdi mõistetud Jeanie Long oli süütu, sest leitakse tunnistaja, kes on aastaid kodumaalt eemal viibinud. Ent enne kui uued asitõendid avalikuks said ning Jeanie't sellest teavitada oleks jõutud, tegi ta vanglas otsuse elust lahkuda.
Väikeses kohakeses Elvetis selgub olevat palju varjatud lugusid, saab teada inspektor Vera Stanhope, kes saadetakse vana lugu uuesti uurima. Kahtlusalustena paistavad pea kõik asjaosalised - toona uurimisega tegelenud Caroline, tema tookordne abi Dan Greenwood, Abigaili isa Keith Mantel, lapsepõlvesõbranna Emma Bennett ning tema perekond, kaasa arvatud Emma abikaasa James...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar