 |
| 9.-10. jaanuar 2026 |
Mulle üldse ei meeldi raamatu lühitutvustuse algus: "Rootsi parima põnevuskirjaniku Emelie Scheppi uus romaan!"... Jaa, muidugi on raamat hea. Aga - häid raamatuid on päris palju ning ma pakuksin, et see on pigem maitse asi, kes kelle jaoks see kõige-kõige on.
Tutvustuses tõstetakse esile prokurör Jana Berzeliust, kellel ongi kõige põnevam taust, saladused jne. Aga minu jaoks tekib ikkagi põnev ja huvitav lugu kogu selle kirju seltskonna koosmõjust. Eks ikka tundub, et uurimine sipleb pikalt raskustes, tükk aega ei leidu otseselt juhtlõngu, kuni lõpuks hakkab väga kiire. Uuritakse väikese Jonathani kadumist, mis toimus kui tema isa Sam oli korraks poodi kiirustanud. Sissemurdja on õnnetult tõuganud ka Sam'i abikaasat Feliciat, kes oma nimest hoolimata paistis olevat üsna kurvas seisus naine ning Jonathaniga mitte kuigi lähedane. Felicia on surnud, Jonathani kadumisest pole jäänud mingeid jälgi ning Sam'i perekond on ka hoidnud väga omaette, mistõttu vihjeid sündmustele või üldse pere omavahelisele toimimisele praktiliselt pole.
Prokurör Jana Berzeliusel on kujunenud lähedasem suhe kaastöötaja Per Aströmiga, ent see seatakse ohtu kui vahi all olev kurjategija Danilo Pena nõuab, et talle korraldataks kohtumine Janaga. Danilot ja Janat seob minevik, mida naine on otsustanud kindlalt varjata, seega on kurjategijal võimalik sel moel prokuröri mõjutada.
Tempokas ja filmilik lugu, milles leidub kõike. Omamoodi frukt on politseiuurija Mia, kellele tasakaaluks on tasakaalukam ja südamlikum uurija Henrik Levin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar