Vere hinnaga * Donna Leon

 

Lugesin 30. jaanuar - veebruar 2025

Lugesin aasta alguses ning jäi ülevaade kirjutamata... niisiis tundub, et peaks tegelikult loo uuesti läbi lugema. Tagakaane lühitutvustust vaadates meenub küll, et seekordne uurimine algas immigrandist müügimehe surmaga. Aafrikast pärit põgenikud müüvad tänavatel igasugust kraami, näiteks võltsitud kotte ning see ei tundu inspektor Brunettile kindlasti põhjusena, miks peaks kedagi tapma. Tapetud mehel pole muidugi mõista ka dokumente ning immigrantide kogukond pole just eriti heal meelel valmis politseiga suhtlema, mis teeb uurimise keeruliseks. Vihje, millega tegelikult kaubeldakse, annab raamatu pealkiri. Immigrantide teema käsitlemine annab autorile võimaluse näidata ka itaalia ühiskonna üldist suhtumist nendesse.

Miks inimesed ei võiks lihtsalt normaalsed olla * Kaido Kubri

 

Lugesin 28.-30. jaanuar 2025

Hea raamat mõistmiseks, et oleme kõik erinevad ja samasugused ning et inimese käitumisstiil võib ka päris suuresti muutuda. Kui oskame arvestada sellega, millises olekus teine parajasti on, võib see üksteisest arusaamise palju hõlpsamaks teha.

See ainus ja õige * Lier Horst

27. detsember 2025

Seekord otsib Wisting oma meeskonnaga taga noort käsipallurit Kajsa Bergi. Tüdruk kadus lühikesel teekonnal kodust trenni ning esialgu tundub, et keegi ei näinud teda sel teekonnal. Küll aga toimuvad peatselt muud sündmused, mis kahtlust äratavad - metsa kaevatud hauaaugud, põlengus hukkunud mees, kes osutub Kajsaga seotuks. Üldse tundub, et kuigi Kajsa oli rõõmus ning tore, võis ühel või teisel põhjusel leiduda neidki, kes talle halba võisid soovida.

Kui meri rahuneb * Jørn Lier Horst

 

24.-25. detsember 2025

Politseiinspektor Wisting läheb vastutahtsi kontrollima apteeki, kuhu on võib-olla toimunud sissemurdmine, kuna ülejäänud patrullid viibivad suvilapõlenguga seotud väljakutsel. Ent apteegi trepil lamab vigastatud mees, kes tõenäoliselt tänu Wistingu kiirele reageerimisele ellu jääb. Üha uute asjaolude ilmnedes selgub, et pealtnäha täiesti erinevad juhtumid võivad olla seotud. Üks surnukeha leitakse põlenud suvilast, lisaks on lähedal reisijateta purjekas ning peatselt uhub meri kaldale veel ühe surnukeha. Mastaabid on palju suuremad algselt arvatust ning vaid tänu Wistingu kõhutundele saab lõpuks ära hoitud kurikaelade suuremat sorti ettevõtmine.

Nagu ikka, ei pea Wistingu sarjas sugugi pettuma. Seda on hea lugeda, kõik on kuidagi loogiline ning tegelaskujud tulevad silme ette (ilmselt ka tänu sarjale, mida on olnud võimalik jälgida). Iga osa lugedes on mul ainult kahju, et eks ükskord saab ka see sari otsa... Ent eks tuleb siis seniks täiega nautida, mis seal ikka!...

Vang * P. A. Paris

15.-18. detsember 2025

Tõsine raamat, aga minu arvates hästi kirjutatud ja haarav. Ning usutav. Võib-olla just seetõttu, et tegevus ei kihuta metsikult edasi vaid mingitele sündmustele on antud just nii palju aega, et mõistaksime veidigi, mis tunne võib peategelasel teatud olukorras olla.

Amelie elu on olnud keeruline, ent samas on mingist hetkest hakanud kõik minema paremuse poole kui ta leiab töö ning sõbrad. Ometigi pöördub kõik jälle kord pahupidi kui ta soostub abielluma rikka firmajuhiga... Fiktiivne abielu toob kaasa kogu senise elu ja sõpraderingi kaotamise, ning mitte ainult - Amelie kaotab ka oma vabaduse. Raske on isegi mõista, mis tema elus on tõde ning mis vale ning vastused tuleb leida tal endal...

Mysterious Bakery on Rue de Paris * Evie Woods

Lugesin 20.-23. detsember 2025

 Huvitav raamat, kus samas hüppab korraks sisse ka sedasorti müstilist poolt, mille suurim fänn ma pole. Aga sellegipoolest on lugu huvitav ja omamoodi ning kindlasti on Prantsusmaa fännide jaoks tore kokku puutuda eluga ühes toredas väikeses prantsuse pagarikojas.

Valusate mälestuste eest põgenev Edie Lane loodab saada imelise kogemuse, võttes vastu tööpakkumise ühes Pariisi pagarikojas. Kuid kohale jõudes selgub, et noor naine on kahjuks jätnud kahe silma vahele tööpakkuja õige aadressi, mis ei asugi sugugi Pariisis vaid samanimelisel tänaval. Pettumusest hoolimata astub Edie siiski rongi ning sõidab Compiegne'i-nimelisse kohakesse, kus teda ootab tõre vanadaam Madame Moreau ning tema lapselaps Manu. Esimesed päevad oma uues töökohas pole sugugi kerged ja peagi avastab Edie, et pagarikojas toimub üleüldsegi midagi salapärast.

Päev-päevalt sukeldub naine üha rohkem kohalikku meeleollu, pagarikoja igapäevatöösse, leides ka sõpru ning kohtudes üllatuslikult sümpaatse Hugoga. Muidugi mõista pole kõik nii lihtne kui alguses näib ja Edie't ootab ees mitmeid üllatusi. Raamatul on ka väga tõsine külg, mis puudutab sõjaaegseid sündmusi, lisades teemasse oluliselt sügavust.

Cinnamon Fallsi saladus * R. L. Killmore

 

Lugesin 26.-27. november 2025

Võib lugeda, aga midagi oli siin minu jaoks veidi paigast ära, tundus nagu veidike lapsik. Aga kindlasti on neid, kellele Cinnamon Falls'i kaneelilõhnane unistustelinn sobib, teistele jällegi on see liiga magus. Ja võib-olla ongi siin mingisugune vastuolu, et sellises armsas linnakeses hakkab laipu lausa kuhjuma, juba nagu Midsomeri lugudes. Igal juhul, kes otsib romantikat, siis seda on siin ka. Aga miskitmoodi jäävad tegelased ikkagi veidike pealiskaudseteks.

Lugu käib kodulinna naasnud Nia Bennetti ümber, kelle pere peab linnakeses jäätisekohvikut nimega "Kulbitäis Kaneelijäätist". Õigupoolest on Nia tegelenud viimastel aastatel põgenemistega - esmalt sellestsamast väikelinnast, pärast oma parima sõbranna Sienna ootamatut surma. Ning nüüd siis suurlinnast tagasi koju, pärast avastust, et tema palavalt armastatud elukaaslane on tegelikult abielumees. Niast jäi kodulinna maha ka poiss-sõber Jesse, kellest on vahepeal saanud politseinik. Niisiis, kui linnas hakkavad juhtuma kummalised asjad ja sureb Sienna ema Rosie, satub Nia pidevalt sündmuste keerisesse ning ei suuda jätta asju omal käel uurimata, puutudes sealjuures kokku ja Jesse'iga, kes teda sugugi unustanud pole...

The Pumpkin Spice Café * Laurie Gilmore

 

Lugesin 26. detsembril 2025

Nunnu romantiline raamatukene, piisavalt naljakas ka, sobib mugavasti pühadeaegseks lugemiseks. Aga liigset sügavust ei tasu ka oodata, tuleb lihtsalt rahulikult koos raamatu õdusa atmosfääriga kulgeda. See on sedatüüpi lugu, kus jällegi tead algusest peale, et eks need peamised tegelased - Jeanie ning Logan, ikka lõpuks õnnelikult kokku saavad, mis muud. Lisaks nendele on ka mitmeid teisi toredaid tegelasi. 

Jeanie on senini põhjalikult tööellu sukeldunud noor naine, kellele tema tädi Dot annab üle oma väikelinnas asuva kohviku. Pärast oma ülemuse äkilist surma mõistab Jeanie, et tal on vaja oma eluga teistmoodi edasi minna ning ehkki ta pole päris kindel, kas unenäolise nimega väikelinn Dream Harbor on selleks õige koht, leiab ta üsna ruttu end seal kodunenuna, eriti tänu uutele sõpradele Anniele ning Hazelile. Suurt mõju avaldab talle ka sümpaatne noor talunik Logan, kellel näib olevat kuhjakaupa saladusi, mis samas paistavad kõigile kohalikele teada olevat...

Elu armastab sind * Louise Hay, Robert Holden

Lugesin 21. november - 5. detsember 2025

 "Miks me kannatame, kui universum on sõbralik?" küsin Louise'ilt.

"Vaata, ma ei usu, et universum tahab, et me kannataksime," ütleb ta.

"Ja siiski me kannatame."

"Me terveneme kannatusest, kui mõistame, miks me kannatame," vastab ta.

"Miks me siis kannatame?" küsin.

"Olles iseenda vastu ausad, tuleb meil tunnistada, et me kannatame paljuski iseenda pärast," ütleb Louise.

"Elu ei mõista meid hukka," meenutan üht meie varasemat vestlust.

"Täpselt," ütleb Louise. "Elu ei anna meile hinnanguid, aga me anname ise endale hinnanguid. Elu ei kritiseeri meid, aga me kritiseerime ennast ise. Elu ei hülga meid, aga me hülgame ennast ise."

"Kuidas me veel iseenda pärast kannatame?" küsin.

"Kui me lakkame ennast armastamast, põhjustame iseendale lõpmatult kannatusi," ütleb ta.

Me võime iseenda pärast kannatada 10 000 põhjusel, peamiselt selle pärast, et me ei armasta ennast piisavalt. Kui me lakkame end armastamast, ei ole me enam iseenda vastu lahked. Kaastunde kaotus vaigistab südame tarkuse. Me jääme ilma lahkusest ja siis tarkusest. Me järgneme hirmule. Me otsime armastust valedest kohtadest. Me otsime õnne iseendast väljaspoolt. Me ajame taga edu, tundmata samas, et oleme seda kunagi tõeliselt saavutanud. Me ajame kokku miljoneid, aga tunneme end endiselt vaestena. Miljonist ei piisa, sest see ei ole kaks miljonit ning raha eest ei ole võimalik osta seda, mida me tegelikult tahame.

"Ühtlasi põhjustame me palju kannatusi teistele inimestele," ütleb Louise. Kas see pole tõsi? Kui inimesed enam ei armasta ennast, siis ei armasta nad enam ka teisi inimesi. Niimoodi see juba kord käib. "Haiget saanud inimesed teevad haiget," nagu vanasõna ütleb. Kui me unustame, milline on reaalsus - ühtne tervik, meie baasiline tõde, maailma heatahtlik olemus -,jääme elu hüvedest ilma ning kaotame end 10 000 tühise intriigi sekka. Me peegeldame oma valu, süüdistame üksteist, kaitseme ennast ja ründame teisi ning püüame võita tüli jõuga. "Ainult armastus lõpetab kõik tülid," kirjutas Rumi.

Leidub teinegi kannatamisviis. See on kannatus, mida me kogeme, sest elu on olemuslikult ebakindel. Me leiname lähedaste surma; kurvastame, kui suhe lõpeb; nutame taga töökohakaotust ning 10 000 muud nurjumist, mida endaga kaasas kanname. Me kogeme füüsilist valu, tervisehäireid, vanadust ja hirmu surma ees. Buddha kutsus niisugust kannatust dukkha'ks. See tõukub meie püüdest haarata kõige järele ja samal ajal tõugata eemale kõike, mida me ei taha, soovides, et kõik - meie sealhulgas - kestaks igavesti, ning meie tõelise loomuse unustamisest. See kiindumus on täiesti inimlik ja väärib meie kaastunnet ja armastust. Armastus on kannatuse lõpp.

Too mind tagasi * B. A. Paris

Lugesin 30.11 - 2.12.2025

Lugu, kus kõik on pidevas muutumises. See, mis alguses näib tõde, muutub tasapisi hoopistükkis millekski muuks. Finn on kaotanud noorepõlvearmastuse Layla, kes kadus nende suusapuhkuselt naasmise ajal, mõne minuti jooksul, mil Finn viibis teeäärse peatuskoha tualetis... Aastaid hiljem elab Finn koos Layla õe Elleniga, kellega ta kohtus Layla mälestusüritusel. 

Kui saab teatavaks, et Finn ja Ellen plaanivad abielluda, hakkavad toimuma kummalised sündmused. Finn leiab oma kodu lähedusest väikeseid matrjoshka-nukke, mis panevad kahtlema, et Layla võib ehk siiski elus olla. Kui ka Ellen nukkudest teada saab, läheb Finni elu järjest keerulisemaks, sest tema tugevad tunded Layla vastu on endiselt alles, ehkki naise saatuse kohta pole midagi teada.

Põnevalt kirjutatud raamat, mis tasapisi avab sündmusi aina uutest vaatenurkadest.

Pariis 6.41 * Jean-Philippe Blondel

 

Lugesin 4. detsember 2025

Ühe õhtuga loetud... juba kord alustades ei saanud enam pooleli jätta. Oli lihtne lugeda, tekst kulges kuidagi ladusalt ning tegelaste arutelud olid loomulikud, sujuvad. 

Miskipärast oli mul tagakaane tutvustust lugedes raamatust teistsugune ettekujutus, ent pea kogu areng toimuski tegelaste mõtetes, omavahelist suhtlust oli ülinapilt. 

Kui tihtipeale korrutame endale, et "kui ometigi oleks läinud nii või naa, võinuks kõik teisiti olla" siis siin võivadki tegelased tõdeda, et kuna nende suhtega läks, nagu läks, mõjutas see nende edaspidist elu üsna tugevalt. Samas võib negatiivsel sündmusel mõne inimese elu kujunemisel olla hoopis positiivne mõju. Tagantjärele mõistsid mõlemad, et kui oleks läinud teisiti, oleks nad võinud omavahel hästi sobida. Mis saab edasi... see jääbki lugeja fantaasialennu ülesandeks, seda autor meile enam ei paljasta.