teisipäev, 7. detsember 2021

Surnumanaja * nr 4 * Michael Scott

 

Lugesin 3.- 5. detsember 2021

Pärast kolme esimese osa ("Alkeemik", "Maag" ja "Nõid") lugemist tekkis tunne, et tegevus liigub kuidagi ringiratast. Kogu aeg tuli küll midagi uut juurde kuid samas miskipärast tundus, et kõik uus on ka otsapidi eelnenu kordus.

Ei oska täpselt sõrmega osutada kuid midagi nagu oleks "Surnumanaja" raamatus veidi teistmoodi, tegelased tunduvad veidi inimlikumad, mitte nii üle-elu-suuruses nõiduslikud või maagilised. Õige korraks jõuavad kaksikud Josh ja Sophie Newman tagasi oma kodupaika San Franciscosse, kus nad peaksid peatuma ühe hea tuttava, tädi Agnese juures. Paraku kistakse nad kohe uuesti sündmuste keerisesse ning kohtumine igapäevaeluga jääb väga põgusaks, tegelikult lausa olematuks, sest tädi maja ees ootab neid must limusiin kahe uue tegelaskujuga, kellega lugeja pole veel kohtunud.

Uusi tegelaskujusid, lisaks vanadele tuttavatele (John Dee ehk doktor Dee ning Niccolò Machiavelli, samuti William Shakespeare ning sõdalane Palamedes, cucubuthid, Jeanne d'Arc ja Scatty ehk Scathach, Billy the Kid), kohtame jälle mitmeid. Lihtsam on neid vist lihtsalt loetleda, et samas tegevusliine mitte liigselt paljastada: Varjude Aoife, rongad Huginn ja Munin, ühesilmne ülik Odin, Niten ehk Miyamoto Musashi, Benzaiten, Must Kull, Virginia Dare, Quetzakoatl ehk Sulismadu ehk Kukulkan. Endori nõia puhul selgub, et tema algne nimi on Zephaniah ning tema väikevend on Prometheus.

Niiviisi järjest kirjutatuna tundub neid nimesid päris palju kuid eelnevaid raamatuid lugenuna ei paista asi nii hull kui uued tegelased järk-järgult pildile ilmuvad ning kohtuvad juba meile tuttavate nimedega. Muidugi on mängus endiselt Nicholas Flamel koos abikaasa Perenelle'iga, kes päev-päevalt vananevad kuna Abrahami raamat, mis neid seni elus on hoidnud, on nende vastase, doktor John Dee käes. Deel aga on läinud talle antud ülesannete täitmisel suhteliselt kehvasti ning Mustad Ülikud on seega plaaninud teda karistada, mistõttu ta peab nende eest põgenema. Samas on ta enda võimusesse saanud neli erilist mõõka, millest kaks (Excalibur ning Clarent) sulasid taaskohtumisel üllatuslikult kokku üheks.

Uued tegelased on ka puuvaim Ptelea, isand Tammuz, Marethyu, Kõikide Jumalate Ema ehk Coatlicue. Lõppude lõpuks sarnaneb raamat eelmistega siiski üsna tiheda ja võitlusliku sündmustiku poolest. Tundub nagu saaks siin veidi põhjalikumalt tegelastega tutvuda aga samas väga pole tegevuses kunagi kuigi pikka hingamispausi ja kõik toimub endiselt tohutus tempos.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar