Hercule Poirot jõulud * Agatha Christie

Lugesin 1.-  november 2021

Miljonär Simeon Lee otsustab koguda oma perekonna jõuludeks enda ümber. Oma elus on ta teinud nii üht kui teist kahetsusväärset ning isegi vanaduspõlve veetes pole tema iseloom paranenud. Tundub, et rahuliku pühademeeleolu loomise asemel püüab ta oma pereliikmeid nii tõsiselt üles ärritada kui vähegi võimalik.

Poirot istub samal ajal kolonel Johnsoniga kaminatule ees, vesteldes jõuludest ning kuritegudest. Kui koloneli meelest on jõulud rõõmu ja rahu aeg, mil halbu asju ei tohiks kuigivõrd juhtuda, suhtub Poirot pühadesse märksa praktilisemalt:

"... Aga vaatame korraks, missugused on f a k t i d. Te ütlesite, et jõuluaeg on rõõmsa meeleolu aeg. See tähendab, eks ole, et süüakse ja juuakse palju? See tähendab tegelikult l i i g s ö ö m i s t  ja liigsöömisega kaasnevad seedehäired. Ja seedehäired ärritavad inimesi! /.../ 

Vanad tülid lõpetatakse, lahkarvamustel olijad soostuvad kokku leppima, olgu kas või ajutiseks. Ja perekonnad, kes on aasta läbi lahus olnud, tulevad jälle kokku. Te peate möönma, mu sõber, et niisuguses olukorras tekivad suured p i n g e d. Inimesed, kelle t u n d e d pole sõbralikud, avaldavad endale tugevat survet, et  n ä i d a  sõbralikena! Jõulude ajal on palju s i l m a k i r j a l i k k u s t - ausat silmakirjalikkust, silmakirjalikkust pour le bon motif, c'est entendu, kuid ikkagi silmakirjalikkust! /.../ 

Ma juhin teie tähelepanu sellele, et niisuguste tingimustes - vaimse pinge ja kehalise ebamugavuse tingimustes - võivad varasemad nõrgad vastumeelsustunded ja tühised lahkhelid väga kergesti muutuda hoopis tõsisemaks. Teesklemine, et ollakse tegelikust sõbralikum, andestavam ja suuremeelsem, paneb inimese varem või hiljem käituma ebasõbralikumalt, hoolimatumalt ja agressiivsemalt, kui see on talle tõeliselt omane! Kui te tõkestate loomuliku käitumise voolu tammiga, mon ami, siis varem või hiljem see tamm puruneb ja tekib uputus!" 

Ja muidugi juhtubki nii, et Poirot kaasatakse koos kolonel Johnsoni ning superintendent Sugden'iga eelmainitud miljonäri mõrva uurimisse. Kuna Simeon Lee surnukeha leitakse seestpoolt lukustatud ning tõsiselt segipööratud toast, on väga keeruline mõista, mis siis tegelikult juhtus. Ent näib, et just keegi pereliikmetest on vana kiusliku mehega lõplikult arved õiendanud. Nagu Poirot varsti leiab, on seltskonna kõikidel liikmetel oma põhjus, mis oleks võinud nad kuriteole tõugata. Lahendus on aga, nagu enamasti, väga ootamatu...

Edasi, Asum * Isaac Asimov

 

Lugesin 1. - 7. detsember 2021

"Forward the Foundation" on ilmunud inglise keeles aastal 1993 ning siinne tõlge Matti Piirimaalt aastal 2021, väljaandjaks Eesti Raamat. 

Esimese raamatu seiklustest on möödunud 8 aastat. Hari Seldoni paremaks käeks on Dahli sektorist leitud taiplik noormees Yugo Amaryl, kellega koos nad töötavad Trantoril, olles tagasi Streelingi ülikoolis, kus Seldon peab matemaatikaosakonna dekaani ametit. 

Esile on kerkinud uus tegelane, Nishayalt pärit Jo-Jo Joranum, algse eesnimega Laskin, kes tahab Eto Demerzelit tema kohalt kangutada ning ise võimule pääseda. Hari Seldonil tekib konflikt Joranumi kõige lähedasema abi, Gambol Deen Namartiga, kes ilma loata ülikooli alale kõnet on pidama tulnud. Seejärel soovib Joranum kohtumist Seldoniga, kes peab tunnistama, et Joranumil on teatud mõju, ka tema pojale Raych'ile, kes samuti kohtumisel osales. Seldonit jääb aga vaevama, et Joranum'i aktsent ning pajatused, mis väidetavalt pärinevad tema kodumaalt Nishayalt, ei tundu päriselt klappivat.

Seldon saadab Raych'i Dahl'ile, kus tal oleks võimalik Joranumiga kohtuda ning lekitada talle sellist informatsiooni Eto Demerzeli kohta, mida Joranum peaks Demerzeli kompromiteerimiseks kasulikuks. Seldon on samas avastanud kahjustavat informatsiooni ka Joranumi enda kohta ning loodab seda tema vastu kasutada. 

Selles raamatu osas mängibki päris palju rolli Seldoni kasupoeg, dahllane Raych, keda Seldon ühena vähestest usaldada saab, eriti kui Eto Demerzel ametist lahkub ning imperaatoril tuleb pähe võtta just Hari Seldon oma uueks peanõunikuks. Ka Dors Venabili on endiselt Seldoni kõrval, suures osas mehe kaitsjana - eriti kui uues ametis Seldonit tapmiskatsed ähvardavad. Psühhoajaloo arendamisel on Seldoniga koos suur osa dahllasel Yugo Amarylil.

Uue nimena kerkib siin esile Gleb Andorin. Pärast Joranumi langust ning grupeeringu laialivajumist on nad tasapisi uuesti jõudu kogunud, Namarti juhtimisel. Namarti mõtiskleb samal teemal, milleni jõudis Dahlil viibides Seldon, kui ta avastas, et sealsed inimesed räägivad kunagisest Maast, kust kõik inimesed on alguse saanud. Mingil moel on selle mõtteni jõudnud ka Namarti, ehkki suures plaanis peetakse Galaktikaimpeeriumis ning ka ajaloolaste hulgas seda ideed naeruväärseks. 

Namarti tuleb ka mõttele, et selles ühes algupärases maailmas pidid inimesed uskuma üleloomulikesse jõududesse ehk jumalatesse: "Need jumalad pidid kaitsma inimkonda ning hoidma teda ohtude eest, või vähemalt hoolitsema inimkonna selle osa eest, kes teadis, mismoodi saab jumalaid ära kasutada. /.../ Ajal, kui eksisteeris üksainus inimeste maailm, oli mõistlik oletada, et jumalad on iseäranis huvitatud selle väheste inimeste tillukese maailma hoidmisest. Nad hoolitsesid selle maailma eest nagu suured vennad... või vanemad."

***

Sündmustik jätkub, põhimõtteliselt võiks seda raamatut pidada Hari Seldoni elulooraamatuks ja psühhoajaloo arengu kirjelduseks. Parajate pausidega minnakse Seldoni elus edasi, kirjeldades mitmel korral tagantjärele sündmusi, mis peategelase ning tema perekonna elus ette on tulnud ning muudatusi kaasa toonud. Hari Seldoni elus mängib olulist osa tema pojatütar Wanda, kes ühtlasi aitab kaasa olulisele murrangule psühhoajaloo arengus. Raamat jõuab välja Seldoni plaanini asutada kaks eraldiseisvat Asumit, millest ühte sõidab ka tema pojatütar Wanda.

Tegelastest ja terminitest võib veel ära mainida järgmisi: Manella Dubanqua, Bellis, aednik Mandell Gruber, Tamwile Elar, kindral Tennar, kolonel Linn, algradiant, kaosevastane võrrand, elektroklaarija, Cinda Monay, ülemraamatukoguhoidja Las Zenow, doktor Mian Endelecki, raamatukoguhoidja Gennaro Mummery, keiser Agis IVX, Stettin Palver, ülemraamatukoguhoidja Tryma Acarnio.

Rannapood * Helen Pollard

 

Lugesin 1.-2. detsembril 2021

Veel üks romantiline ja kergesti loetav raamat. Natuke põnevust, arusaamatusi, parajalt huumorit, südantsoojendavaid tegelasi, nukrust, leina, rõõmu, sõprust ja palju romantikat.

Porthstereni kohake on oma väikene ringkond kokkuhoidvaid ja südamlikke inimesi, kellele on mõned aastad tagasi lisandunud oma rannapoega Claire. Pood nimega Tervendavad Lained müüb valikut new-age kaupa, isetehtud seepe, kristalle ning muud sarnast, maja teisel poolel asub aga kohvikuga raamatupood, mida peavad kaks naist, Sarah ja Evelyn, kes on ühtlasi ka elukaaslased. Claire on end leidnud pärast lahutust ning Londonist lahkumist ning ühtlasi leidnud ka koha kohalike südames.

Kui lähedalasuvasse majja kolib Jason koos oma tütre Millie'ga, saab Claire tüdrukuga sõbraks, kuid isal tundub olevat suur vastumeelsus Claire'i poe suhtes. Pealegi tekib kahtlus, et alevikus avatakse võib-olla veel mõni sarnane pood, kuna esialgu tundmatud isikud on võtnud uue poe avamiseks üürile maja, kus kunagi ammu on elanud kohalikuks nõiaks peetud Hester Moon... 

Surnumanaja * nr 4 * Michael Scott

 

Lugesin 3.- 5. detsember 2021

Pärast kolme esimese osa ("Alkeemik", "Maag" ja "Nõid") lugemist tekkis tunne, et tegevus liigub kuidagi ringiratast. Kogu aeg tuli küll midagi uut juurde kuid samas miskipärast tundus, et kõik uus on ka otsapidi eelnenu kordus.

Ei oska täpselt sõrmega osutada kuid midagi nagu oleks "Surnumanaja" raamatus veidi teistmoodi, tegelased tunduvad veidi inimlikumad, mitte nii üle-elu-suuruses nõiduslikud või maagilised. Õige korraks jõuavad kaksikud Josh ja Sophie Newman tagasi oma kodupaika San Franciscosse, kus nad peaksid peatuma ühe hea tuttava, tädi Agnese juures. Paraku kistakse nad kohe uuesti sündmuste keerisesse ning kohtumine igapäevaeluga jääb väga põgusaks, tegelikult lausa olematuks, sest tädi maja ees ootab neid must limusiin kahe uue tegelaskujuga, kellega lugeja pole veel kohtunud.

Uusi tegelaskujusid, lisaks vanadele tuttavatele (John Dee ehk doktor Dee ning Niccolò Machiavelli, samuti William Shakespeare ning sõdalane Palamedes, cucubuthid, Jeanne d'Arc ja Scatty ehk Scathach, Billy the Kid), kohtame jälle mitmeid. Lihtsam on neid vist lihtsalt loetleda, et samas tegevusliine mitte liigselt paljastada: Varjude Aoife, rongad Huginn ja Munin, ühesilmne ülik Odin, Niten ehk Miyamoto Musashi, Benzaiten, Must Kull, Virginia Dare, Quetzakoatl ehk Sulismadu ehk Kukulkan. Endori nõia puhul selgub, et tema algne nimi on Zephaniah ning tema väikevend on Prometheus.

Niiviisi järjest kirjutatuna tundub neid nimesid päris palju kuid eelnevaid raamatuid lugenuna ei paista asi nii hull kui uued tegelased järk-järgult pildile ilmuvad ning kohtuvad juba meile tuttavate nimedega. Muidugi on mängus endiselt Nicholas Flamel koos abikaasa Perenelle'iga, kes päev-päevalt vananevad kuna Abrahami raamat, mis neid seni elus on hoidnud, on nende vastase, doktor John Dee käes. Deel aga on läinud talle antud ülesannete täitmisel suhteliselt kehvasti ning Mustad Ülikud on seega plaaninud teda karistada, mistõttu ta peab nende eest põgenema. Samas on ta enda võimusesse saanud neli erilist mõõka, millest kaks (Excalibur ning Clarent) sulasid taaskohtumisel üllatuslikult kokku üheks.

Uued tegelased on ka puuvaim Ptelea, isand Tammuz, Marethyu, Kõikide Jumalate Ema ehk Coatlicue. Lõppude lõpuks sarnaneb raamat eelmistega siiski üsna tiheda ja võitlusliku sündmustiku poolest. Tundub nagu saaks siin veidi põhjalikumalt tegelastega tutvuda aga samas väga pole tegevuses kunagi kuigi pikka hingamispausi ja kõik toimub endiselt tohutus tempos.

Otsast alga - Enne Asumit * Isaac Asimov

 

Lugesin - november 2021

Kuna Isaac Asimovi Asumi-sari jäi mul kunagi pooleli, tuli nüüd uuesti otsast alata. Õnneks lihtsustab lugemist see, et mitmeid raamatuid on võimalik netist lugeda tänu Ellu-süsteemile. Pealegi on nimekirja lisandunud raamat "Edasi, Asum!", mida ma varasemates nimekirjades ei näinud. 

Mul on tunne, et sellel lugemiskorral tundub raamat mulle veidi mõnusam - ei oskagi öelda, kas on ehk tõlge ladusam (praegu võrdlema ei jaksa hakata) või on lihtsalt teistkordne lugemine kuidagi ladusamalt kulgev. Seekordne kirjeldus saab mul vist liig üksikasjalik ja seega neil, kel plaanis endal raamatut lugeda, soovitan minu ülestähenduste lugemine siinkohal lõpetada... 2021. aastal Eesti Raamatu alt välja antud tõlke autoriks on Jaanus Õunapuu, originaal on 1988. ilmunud "Prelude to Foundation".

Hari Seldon on noor matemaatik, kes peab Galaktikaimpeeriumi valitsemise keskuses Trantoril mitmete isikute tähelepanu äratava ettekande, mis jätab paljudele mulje, et on võimalik ennustada Galaktikaimpeeriumi tulevikku. Teda kutsutakse imperaator Cleon I juurde ning kuigi imperaator pettub tema idees, kuivõrd Hari kirjeldab seda täielikult praktikas rakendamatuna, paistab imperaatori parem käsi Demerzel Eto nägevat Seldonis siiski ohtu. Asudes noort matemaatikut kimbutama, käivitab ta aga hoopiski vastupidise sündmuste ahela, kus Seldonit asub abistama vanast trantorlasest ajakirjanik Chetter Hummin, kes toimetab Seldoni keisri käeulatusest kaugemale, Streelingi Ülikooli, mis suures plaanis on võimuorganite mõju alt väljas. Teel ülikooli õnnestub Hummin saada Hari Seldon nõusse, et too jätkaks oma tööd psühhoajaloo alal, kuna vana mees on saanud aru, et impeerium on allakäigu teel ning see võib inimkonnale tähendada suuri raskusi.

Nii jõuab Hari Seldon võõrana Streelingi Ülikool, kus ta kohtub veetleva ajaloolase Dors Venabiliga, kes omal moel käivitab Seldonis soovi tõsiselt psühhoajalooga tegelema hakata. Kuid siiski pole kindel, et ta isegi ülikooli territooriumil lõpuni kaitstud on ning edasised sündmused näitavad, et keegi on tal endiselt kannul. Pealegi tabab matemaatikut järjest suurem frustratsioon, sest tundub, et tema ideed psühhoajaloo kohta jooksevad esialgu pidevalt ummikusse.

Pärast Streelingi Ülikoolis ohtlikku olukorda sattumist, korraldab Hummin Seldoni ja Dors Venabili põgenemise Mycogen'i - ühte Trantori suletud ühiskondadest, kust samas on pärit kõige maitsvamad toidud, mis ka imperaatori ette jõuavad. Mycogen'il on naised selgelt alamas seisuses, kõikidel inimestel on juuksed ja kulmud maha aetud, kantakse sarnast riietust ning allutakse kindlatele reeglitele. Selgub, et neil on ka Püha Raamat, mida kõigil on kohustus lugeda ning Sakratoorium, mis on midagi templitaolist kuid kuhu hõimlased ehk Hari ja Dors sisse ei pääse. 

Mõtisledes maailmade erinevuse üle, tulevad Seldonile järgmised mõtted: "... miks nii paljud saadavad oma elupäevad mööda, püüdmata leida vastuseid küsimustele, mõtlemata isegi küsimuste peale, mida esitada. Kas elus on üldse midagi põnevamat kui vastuste otsimine?"

Märksõnadeks võiks pakkuda näiteks: Aurora, Koidumaailm, Päikesemeister nr 14, Kadunud maailm, robotid, Dahl'i sektor, perekond Tisalver (Jirad, Casilia ning nende tütar), Billibotton, ema Rittah, kurikael Marron, Davan, poisike Raych.

Dahli sektori meestele on omane lühike kasv, tõmmu nahk, mustad juuksed ning uhked vuntsid. Hari ja Dors tutvuvad Dahli peamise tegevusalaga, mis on soojuslehtrid, ning kohtuvad seal noormehega, kelle nimi on Amaryl Lindor. Tema jutust selgub, et dahllasi nende enda kogukonnast välja ei lasta, sest nende kohta on kinnistunud mitmeid väärarusaamad, mis on seotud justnimelt soojustootmisega seonduvaga. Seda peetakse higiseks, mustaks tööks ning dahllasi seega räpasteks, agressiivseteks, rumalateks ja varasteks. Dors Venabili arvab: "Mina aga olen ajaloolane ja tean, et üks inimgrupp vaatab sageli teise peale ülalt alla. Esineb kummalist ja peaaegu rituaalselt vihkamist, millel pole mingit mõistuspärast õigustust, kuid mis võib ajalugu tõsiselt mõjutada. See on väga halb."

Amaryl Lindor vastab omakorda: "Lihtne on öelda, et miski on väga halb. Te ütlete, et mõistate selle hukka, ning oletegi hea inineme ja võite jälle oma asjadega tegelda; te ei pruugi rohkem "halvast" huvituda. Mis on juba halvem kui "väga halb". See on kõike muud kui sünnis ja loomulik. Me oleme kõik ühed ja samad - kollasejuukselised ja mustajuukselised, pikad ja lühikesed, idamaalased ja läänemaalased, lõunamaalased ja välismaailmlased. Me kõik - teie ja mina ja isegi Imperaator - oleme sündinud Maa rahvast, kas pole?"

Muude sündmuste jätkuks kohtuvad Hari ja Dors seersant Emmer Thalus'ega. Edasised märksõnad: Wye, Rachelle, R. Daneel Oliwaw.

Mul on hea meel, et ma raamatu teistkordselt läbi lugesin, see tundus kokkuvõttes veel põnevam kui eelmisel korral! Ja nüüd saan asuda järjekorras järgmise teose juurde, milleks on "Edasi, Asum!".

Uuesti kopeerin siia ka Asimovi teoste nimekirja:

1. Terviklik robot (1982). Kogumik, mis koosneb kolmekümne ühest lühijutust, mis ilmusid 1940_1976.
2. Teraskoopad (1954). Esimene roboti-romaan.
3. Alasti päike (1957). Teine roboti-romaan.
4. Koidurobotid (1983). Kolmas roboti-romaan.
5. Robotid ja Impeerium (1985). Neljas roboti-romaan.
6. Kosmosevoolud (1952). Esimene Impeeriumi-romaan.
7. Tähed nagu tolm (1951). Teine Impeeriumi-romaan.
8. Veerkivi taevas (1950). Kolmas Impeeriumi-romaan.
9. Enne Asumit (1988). Esimene Asumi-romaan.
10. NB! Edasi, Asum (1993, postuumselt). Teine Asumi-romaan
11. Asum (1951). Kolmas Asumi-romaan. Koosneb neljast loost, mis ilmusid algselt 1942-1944, lisaks sissejuhatav osa aastast 1949.
12. Asum ja Impeerium (1952). Neljas Asumi-romaan. Koosneb kahest loost, mis ilmusid algselt 1945. aastal.
13. Teine Asum (1953). Viies Asumi-romaan. Koosneb kahest loost, mis ilmusid algselt 1948. ja 1949. aastal.
14. Asumi äär (1982). Kuues Asumi-romaan.
15. Asum ja Maa (1983). Seitsmes Asumi-romaan

Rannaraamat * Emily Henry

 

Lugesin 28.-30. november 2021

"Ja sel hetkel ma mõistsingi: kui maailm tundus pime ja hirmus, suutis armastus su tantsima panna, naer jaksas osa valust minema kanda, ilu võis su hirmu auklikuks torkida. Ma otsustasin, et mu elu saab olema täis neid kolme. Mitte vaid mu enda kasuks, vaid ema ja kõigi mind ümbritsevate jaoks.

Saab olema eesmärk. Saab olema ilu. Saab olema küünlavalgus ja taustal tasakesi mängiv Fleetwood Mac. 

Häda on selles, et ma hakkasin endale oma elust ja saatusest ilusat lugu kokku luuletama, ja selleks ajaks, kui sain kahekümne kaheksaseks, oli mu lugu juba täiuslik."

January Andrews on jõudnud oma elus punkti, kus täiuslik elu on äkitselt tükkideks lagunenud. January isa surma järel on tulnud ilmsiks tema suhe teise naisega, millest January ema ei soovi rääkida. Alati omavahel hästi toime tulnud ema ja tütar kaugenevad üksteisest. Perekond on ka juba varem pidanud rinda pistma tõsiste raskustega, sest kahel korral on ema saanud vähidiagnoosi. Seekordses pingelises olukorras laguneb ka January pikaajaline suhe Jacques'iga, kellega ta lootis abielluda.

Saabunud madalseisus on naisel vaja paari kuu jooksul valmis kirjutada raamat, mida pikisilmi oodatakse. Tal pole enam kindlat elukohta kuid isa on talle jätnud võtmed Michigani järve ääres asuvasse rannamajja, mis asub isa lapsepõlvemaal North Bear Shores'i kandis. Üsna peatselt avastab January, et kõrvalmajas elab teine kirjanik - Gus Everett - kes on Januaryle tuttav juba ülikooliõpingutest saadik. Tõsi küll, siis kritiseeris Gus January kirjutatud tekste väga aktiivselt, seega polnud nende omavahelised suhted näiliselt kuigi soojad. Seevastu siiski tundub, et mõlemad tundsid kõigest hoolimata teineteise vastu tõmmet... 

Ladusalt kirjutatud lugu, mida on hea lihtne lugeda. Nagu ikka, jagub siin parajal määral värvikaid tegelasi ning huumorit ning mõni tõeliselt hea sõber, nagu näiteks January sõbranna Shadi, kes võrdleb sügavat armumist uppumisega: 

"Uppumine on see osa, mis võtab su hingetuks. See on see osa, kui sa ei suuda uskuda, et sinu ees seisev inimene on üleüldse olemas ja lisaks veel ka sinu teele sattunud. See peaks sulle tekitama tunde, et sul on vedanud, et oled elus ning täpselt siis ja seal."