Lugesin 19.-21. augustil 2024 |
Kuna mina kooliajal seda lugema ei pidanud, otsustasin nüüd tütre kõrvalt selle läbi lugeda, ent võtsin väga pikalt hoogu, esimesed leheküljed lugesin juba aasta alguses, ent siis jäi lugemine pooleli... Imelik küll, et krimilugudega on mul lihtsam. Aga samas, seal on rõhk tihtipeale mujal, ehkki mõned üksikud raamatud on olnud ka sellised, millest jääb rusuv ja raske tunne.
Rühm poisse satub lennuõnnetuse tagajärjel üksikule saarele - mõned neist on vanemad, kuni 12-aastased, mitmed aga ka päris väikesed, alates 5-6-aastastest. Pealikuks saab Ralph, kes püüab teistele meenutada, mis peaksid olema olulised asjad, et hakkama saada. Kuid peagi kaob kord käest ning vaid üksikud aitavad hoida käigus tuld, mis nende asukohast võimalikele mööduvatele laevadele märku annaks. Lisaks on poisid proovinud ehitada algelisi onne ning osa vanematest poistest käivad jahil. Jahikirg ja metsikus hakkavad aga neis võimust võtma ning pealikuks pürgib Jack, kes näib Ralphi ning paksukese ent targa Põssa vastu erilist vimma pidavat.
Mõtlemapanev lugu, ka tänapäeval, et meenutada kui lihtne võib olla minna kaasa kellegi tekitatud massipsühhoosiga. Või kuidas võib vabastada end vastutusest, varjates omaenda mina mingi maski taha. Küllap on selline arusaamatu julmus, mis võib juba ka väga väikeses inimeses esile kerkida, kahjuks kõigile kusagilt tuttav...